Graz - Viin
Läbisõit 160 km
Läbisõit 160 km
PUHKEPÄEV
Et tänasel päeval oli vaja sõita Viini jõudmiseks vaid 160 km, siis põhimõtteliselt võis päeva lugeda puhkepäevaks.
Hommikul magasime rahulikult, kuni und oli, siis väristasime natuke õlgu kui kirju auto, kirjaga POLIZEI paar korda parklast läbi tiirutas ja just meie akende alt, pahandasime prügikoristajaga, kes üliaktiivselt kõik meie auto alt ära koristas, kaasaarvatud meie musta vee kanister, mis auto all oli, sõime mõnuledes ja vaikselt teele.
Kella ühest olime Viini lõunaosas kämpas ja poole kaheks oli käru pargitud ja puhkepäev võis alata. Tõsi ta on, et ka puhkuse ajal on vaja mõni päev täielikult logelemisele pühendada, muidu on nii, et jõuad puhkuselt tagasi ja esimese nädala puhkad puhkamisest.
Mare läks kõrvalolevasse toidupoodi oma ringreisi tegema, mina kirjutasin eilse päeva blogisse valmis ja ongi kõik – midagi targemat ei teinudki ja millestki muust huvitavast nagu kirjutada polegigi.
Mõne sõnaga lihtsalt kämpingust ja siinsetest asukatest. Kämpa asub linna piires ühe pargi sees ja kesklinnani on 7 km, nii et pikalt sai mõeldud, et millega homme linna minna. Et kas ratastega, bussi ja metrooga või autoga. Mul oli küll oma eelistus, aga otsustasime, et homme liigume siiski autoga.
Kämping on paksult täis inglasi ja iirlasi (täpselt ei lugenud, aga äkki mingi 20 käru kokku), nii et arusaamatu täitsa, eriti veel see, et tundub üks seltskond olevat. Tuleb kohe meelde nädal enne kodust lahkumist sõudeka kämpasse saabunud iirlaste karavaniseltskond, kes esimese poole tunni jooksul suutis oma vahel kaklema minna ja kellele öö jooksul 3 korda politsei kutsuti.
Sama siin, mehed õiendavad, naised klobivad lapsi, lapsed üksteist. Tõeliselt arusaamatu seltskond. Eraldi on ka mõned inglise autod, aga need paistavad suurest seltskonnast väga kaugele hoidvat. Nagu öeldud, kärusid on kuskil 20, aga autosid rohkem ja kõik autod on üle keskmise kallid või väga kallid. Lisaks kärusid vedavatele suurtele maasturitele on nokkadel kaasas lahtised suured mersud ja audid, millega õhtu saabudes linna peale laiama minnakse. Enne veel kämpas oma- või naabrilaste mänguasjadest üle sõites. Kärud on samuti täiesti uued ja eriliselt suured ja mis veel imelik, siis kõikide kärudel on küll GB või IRL numbrimärk, aga käru uksed paremal pool, nagu mandri Euroopas kasutusel ja mitte vasakul pool, nagu inglismaa kärudel peab olema. Nii et mina küll aru ei saa, et kellega tegelikult tegu on. Et kõikidel on suuremad ja väiksemad lapsed ka kaasas, on selline tunne, et äkki nad elavadki kärudes ja lihtsalt rändavad riigist riiki.
Lisaks nendele imelikele inglastele on kämpas valdavalt itaalased ja prantslased, lisaks mõned hollandlased, hispaanlased ja tšhehhid ning üks soomlane, kes hetkel meie naabrite, hispaniooladega õlut joob ja jumala lolli juttu suust välja ajab. Ta selliselt mõnusalt jommis, üritas meiega ka jutuotsale saada, aga kuna me väga vedu ei võtnud, jäi ta hispaanlaste külaliseks.
Täna tulid kaks itaalia seltskonda oma liikurmajadega. Aga millised need olid, see oli vaatepilt. Üks oli Scania veoato raamile ehitatud ja teine vist mingi keskmise suurusega liinibussi mõõtu. Igast nurgast jooksid sahinaga toejalad välja, surinaga liikusid kuskilt sisemusest välja sati taldrik ja põhja alt punase vaibaga trepp. Midagi sellist, mis vist mõeldud Ameerika jaoks ja mitte kitsaste Euroopa väikelinnade tänavatele, rääkimata mägiteedest ja suurlinnade keskustest.
Aga täitsa võimalik, et kuskil põhjatust sisemusest sõidab välja ka väiksemat sorti sõiduauto, millega siis linnades liigutakse.
Õhtul saime päris pikalt veel kuulda inglise pubekate mängu, tantsu ja tagaajamist, mida saatis keskmisest valjem kisa kuni mõningate kriiskamisteni välja ja kuna me oleme täpselt teede ristumise kohal, kust ülevaade kogu kämpale, siis see triangel käis suure piires meie akende all. Aga enne keskööd väsisid isegi inglased, nii et öö oli meeldivalt rahulik.
Et tänasel päeval oli vaja sõita Viini jõudmiseks vaid 160 km, siis põhimõtteliselt võis päeva lugeda puhkepäevaks.
Hommikul magasime rahulikult, kuni und oli, siis väristasime natuke õlgu kui kirju auto, kirjaga POLIZEI paar korda parklast läbi tiirutas ja just meie akende alt, pahandasime prügikoristajaga, kes üliaktiivselt kõik meie auto alt ära koristas, kaasaarvatud meie musta vee kanister, mis auto all oli, sõime mõnuledes ja vaikselt teele.
Kella ühest olime Viini lõunaosas kämpas ja poole kaheks oli käru pargitud ja puhkepäev võis alata. Tõsi ta on, et ka puhkuse ajal on vaja mõni päev täielikult logelemisele pühendada, muidu on nii, et jõuad puhkuselt tagasi ja esimese nädala puhkad puhkamisest.
Mare läks kõrvalolevasse toidupoodi oma ringreisi tegema, mina kirjutasin eilse päeva blogisse valmis ja ongi kõik – midagi targemat ei teinudki ja millestki muust huvitavast nagu kirjutada polegigi.
Mõne sõnaga lihtsalt kämpingust ja siinsetest asukatest. Kämpa asub linna piires ühe pargi sees ja kesklinnani on 7 km, nii et pikalt sai mõeldud, et millega homme linna minna. Et kas ratastega, bussi ja metrooga või autoga. Mul oli küll oma eelistus, aga otsustasime, et homme liigume siiski autoga.
Kämping on paksult täis inglasi ja iirlasi (täpselt ei lugenud, aga äkki mingi 20 käru kokku), nii et arusaamatu täitsa, eriti veel see, et tundub üks seltskond olevat. Tuleb kohe meelde nädal enne kodust lahkumist sõudeka kämpasse saabunud iirlaste karavaniseltskond, kes esimese poole tunni jooksul suutis oma vahel kaklema minna ja kellele öö jooksul 3 korda politsei kutsuti.
Sama siin, mehed õiendavad, naised klobivad lapsi, lapsed üksteist. Tõeliselt arusaamatu seltskond. Eraldi on ka mõned inglise autod, aga need paistavad suurest seltskonnast väga kaugele hoidvat. Nagu öeldud, kärusid on kuskil 20, aga autosid rohkem ja kõik autod on üle keskmise kallid või väga kallid. Lisaks kärusid vedavatele suurtele maasturitele on nokkadel kaasas lahtised suured mersud ja audid, millega õhtu saabudes linna peale laiama minnakse. Enne veel kämpas oma- või naabrilaste mänguasjadest üle sõites. Kärud on samuti täiesti uued ja eriliselt suured ja mis veel imelik, siis kõikide kärudel on küll GB või IRL numbrimärk, aga käru uksed paremal pool, nagu mandri Euroopas kasutusel ja mitte vasakul pool, nagu inglismaa kärudel peab olema. Nii et mina küll aru ei saa, et kellega tegelikult tegu on. Et kõikidel on suuremad ja väiksemad lapsed ka kaasas, on selline tunne, et äkki nad elavadki kärudes ja lihtsalt rändavad riigist riiki.
Lisaks nendele imelikele inglastele on kämpas valdavalt itaalased ja prantslased, lisaks mõned hollandlased, hispaanlased ja tšhehhid ning üks soomlane, kes hetkel meie naabrite, hispaniooladega õlut joob ja jumala lolli juttu suust välja ajab. Ta selliselt mõnusalt jommis, üritas meiega ka jutuotsale saada, aga kuna me väga vedu ei võtnud, jäi ta hispaanlaste külaliseks.
Täna tulid kaks itaalia seltskonda oma liikurmajadega. Aga millised need olid, see oli vaatepilt. Üks oli Scania veoato raamile ehitatud ja teine vist mingi keskmise suurusega liinibussi mõõtu. Igast nurgast jooksid sahinaga toejalad välja, surinaga liikusid kuskilt sisemusest välja sati taldrik ja põhja alt punase vaibaga trepp. Midagi sellist, mis vist mõeldud Ameerika jaoks ja mitte kitsaste Euroopa väikelinnade tänavatele, rääkimata mägiteedest ja suurlinnade keskustest.
Aga täitsa võimalik, et kuskil põhjatust sisemusest sõidab välja ka väiksemat sorti sõiduauto, millega siis linnades liigutakse. Õhtul saime päris pikalt veel kuulda inglise pubekate mängu, tantsu ja tagaajamist, mida saatis keskmisest valjem kisa kuni mõningate kriiskamisteni välja ja kuna me oleme täpselt teede ristumise kohal, kust ülevaade kogu kämpale, siis see triangel käis suure piires meie akende all. Aga enne keskööd väsisid isegi inglased, nii et öö oli meeldivalt rahulik.
PILDID:
1. Kämpa Viinis
2. Inglaste laagri äär
3. Rekka-karavan
4. Buss-karavan
No comments:
Post a Comment