Kaliningradi autoreis - Päev enne starti (11.08)

Kui tegu Venemaaga, ei saa kunagi kindel olla, et plaanitu ka toimub. Olles varasematel aastatel töö tõttu korduvalt Venemaal käinud, on praktiliselt iga kord midagi jaburat ja uskumatut juhtunud. Ka nüüd  tekkis järsku oht, et alanud reis oleks võinud ootamatu lõpu saada.
Eile uudiseid lugedes jäi juhuslikult pilk peatuma pealkirjal, kus Luminori panga ametnik kirjeldas värvikalt inimeste investeerimisoskusi. Lambi lõi põlema sõna Luminor ning seonduvalt: liising ja auto. Kuna auto kuulub Luminori liisingule, meenus, et mingi aeg tagasi oli uudis, et Vene toll ei lase sisse liisingu autosid. Kuna aga viimasel ajal selliseid uudiseid pole olnud, olin veel suht rahulik ja ei aimanud ohtu lähenevat. Igaks juhuks helistasin Luminori, et kas ja mis infot neil on. Vastus oli natuke ehmatav, nimelt täpselt selline see olukord on, et ei pruugi liisingu autoga Vene piirist üle saada. Neil täpset infot pole, aga tõenäoliselt võib piiril probleeme oodata. Ainuke, mida nemad teha saavad, on väljastada inglisekeelne volitus.  Egas midagi, PPA kodulehelt leidsin kiirelt piiripunktide telefonid ja kõne Narva piiripunkti. Kui nüüd loota, et Vene tolli tegemiste kohta saab Eesti piiripunktist mingit infot, siis see on küll naiivne lootus. Nemad ei tea mitte midagi, neil pole vähimatki infot, kas mõni auto on sel põhjusel Vene tolli poolt tagasi saadetud või mitte.
Järgnevalt otsustasin, et helistan Vene tollile. Venemaa mingite otsingumootoritega leidsin lehe, kus kõik Venemaa piiripunktide aadressid ja telefonid. Kui kellelgi vaja, siis siit "peaks" infot leidma
https://www.alta.ru/tam/
Esimese hooga valisin selle piiripunkti, mille kaudu plaanisin Kaliningradi oblastisse siseneda, Sovetski piiripunkti. Korduvad helistamised tulemust ei andnud - keegi ei vastanud. Võtsin siis järgmise, Nida poolsaare piiri ette. Aga ega sealgi keegi vastanud. Niiviisi proovisin kõik Kalingradi ja Leedu vahelised piiripunktid läbi. Tulemus 0
Järgmisena sorteerisin Venemaa ja Eesti vahelised piiripunktid välja ja uuesti helistama. Ivangorod - vaikus, Pihkva - vaikus, Šumilkino - vaikus ja viimane, Kunitšina. Ja see kord saatis edu, minu kõnele vastati. Kurtsin oma mure ära ja vastus oli lakooniline. Kõik õige, kui üks liisingu auto on Venemaal, siis teine sisse ei pääse. Minu küsimusele, et kas saaks kontrollida, et kas Luminori liisingu auto saab üle piiri, tuli kiire vastus, et olukord muutub reaalajas ja midagi konkreetset ta öelda ei saa. Lõpuks mees siiski leebus ja küsis üle, et mis liisinguga tegu. Saanud teada, et Luminor, oli hetk vaikust ja siis konkreetne vastus, et Luminori autosid hetkel üle piiri ei lasta ja ei ole vahet, kas ületatakse Eesti või mõne teise riigi piiri. Aga et mõne tunni pärast võib juba auk tekkida. Aga võib ka mitte tekkida ja võib ka mitmekümne tuuni pärast mitte tekkida. Ühe sõnaga, riskida mõtet pole ja oma Luminori liisingu autoga ma Kaliningradi ei sõida.
Õnneks on peres ka üks 10 aastane Fordi pisibuss, millega hea maale laudu või kive vedada. Eks tuleb sellega minna. Vähemalt kindel, et piirilt tagasi ei saadeta.
Plaan oli täna õhtul välja sõita, et kuskil Leedus öömajale jääda ja hommikul piirile minna. Kuna bussil pole aga rohelist kaarti ja kindlustused pühapäeval ei tööta, tuleb homme hommikul kindlustusest roheline kaart alustuseks kätte saada ja alles siis teele asuda. Lisaks Fordil ka ülevaatsusega väike probleem, aga eks saab selle ka hommikul korda. Nii palju veel, et saatsin kirja Kaliningradi hotelli, et võimalik, et saabume väga hilja. Eks siis homme näeb, mis kell välja sõidame.