Kas elumaja olemas

Tänasel Leedu reisil ühendasin vajaliku ja kasuliku ja vaatasin mõned pakutavad ratastel majad üle. Kuna Leedus on valik märgatavalt suurem kui Eestis ja ka hinnatase on veerandi või isegi kolmandiku võrra madalam, on karavani ostjatel vägagi mõtekas Leedus ringi vaadata. Tõenäoliselt on hinnad Saksas ja eriti Hollandis veel madalamad, aga üksiku käru äratoomine muudab tõenäoliselt selle sama kalliks kui Eestist ostes.
Kõige parema ülevaate Leedus pakutavatest saab lehelt  www.autoplius.lt , nii et alustada võiks sealt.
Enne küll ei mõelnud sellele, aga tundub, et parim aeg karavani kontrollimiseks on just varakevad. Lumi on sulanud ja kõik lekkekohad hästi näha, samuti on kevadel selgelt näha, et kas ületalve seisnud kärule on iluravi tehtud või mitte. Iluravi all mõtlen läbijooksude kõrvaldamist, rooste eemaldamist, värviparandusi jms.
Eelneva kodutöö tulemusema olin ühendust võtnud 4 erineva pakkujaga, kaks Kaunases ja 2 Panevezises. Vahemärkusena nii palju, et minu arust 90% Leedus tegutsevatest kasutatud autode/busside/mootorrataste/kärude jms. müüjaid asuvad Kaunases.
Täna sai suheldud Remise nimelise mehega, kel kuskil suvilarajoonis üks krunt karavanikärusid täis, kokku ehk üle paarikümne ning kohe-kohe pidi 3 tükki veel juurde tulema. Mees oli omal alal täiesti kodus ja suht kiiresti sai kaks sobivat välja valitud.



Tingimused olid:
- Tühikaal: 700 kg kanti, et ka väiksem auto vedades ära ei kooleks ja  ka mägisemal teel iga auto vedada jõuaks. (ja millele Remis asjatundjana veel tähelepanu juhtis, et mine tea mis olukorras võib tekkida vajadus lihaste jõul käru liigutada/pöörata ja proovi seda tonnise käruga teha)
- Magamiskohti: 4, kusjuures vähemalt kaks voodit. Kui keegi tittedega reisile läheb, siis ei peaks ühes voodis külakuhja tegema.
- Tualeti olemasolu, et ainult kämpast, bensukast või suurest põõsast tee ääres ei sõltuks
-  Toodetud peale 1990.
- Ja loomulikult kõik ülejäänud elementaarsed asjad, et pliit ja külmik töötaks, et vihma ja sääski peaks ja et sees ka valge oleks. Aga eks need ole nii elementaarsed asjad, et pole mõtet rõhutadagi.
JA KÕIGE TÄHTSAM. Käru pidi olema kindlasti mandri Euroopa jaoks toodetud. Ehk et uks oleks paremal pool. Pooled Leedus müüdavad karavanid on toodud Inglismaalt ja mõeldud vasakpoolse liikluse jaoks.
Egakärudel  muud vahet polegi kui et uks on teisel pool. Näiliselt väike asi  ja arvestades kuni kolmandik odavamat hinda, võib tekkida tõsine soov sama raha eest uuem-suurem-parema varustusega käru osta. Kuid hädad hakkavad siis kui teel peatuse teed ja avatud karavani ukse mõni rullnokk küljest sõita üritab või kuskil kämpingus, kus kärude vahed pole piisavalt suured, naabrikärumees sind pahaselt jõllitab ja kämpa pealikule A4 pikkuse kaebekirja su kohta kirjutab. Ta ei ole sellise sotsiaalse eluga harjunud, et majade uksed asuvad vastastikku ja ilma mapinda puudutamata saab ühest majast teise. Samas, ühe seltskonna korral on selline variant, et ühel kärul uks paremal ja teisel vasakul, pigem positiivne nähjtus.
Ok, nüüd läksin teemast kõrvale ja aeg tagasi pöörduda ja sobivaid kärusid, mida oli Remisel kaks tükki, vaatama minna. Nagu öeldud, Sobivaid kärusid oli kaks. Esimene - 1992 aasta Adria-Duo ja teine - 1992 aasta Beyerland 440.
Adria natuke väiksem ja kergem ning kaks magamiskohta narina, nii et kompaktsuse ja otstarbekuse poolest väga sobiv. Tühikaalu ainult 600 kg, 2,1 m lai ja 4,1 m pikk. Auto ei tunnegi kui selline asi taga on.
Beyerland natuke suurem, tühikaal 700 kg peale, 2,2 m lai ja 4,3 m pikk.
Ja kuigi Adria tundub sobivam ja ka hind  natuke soodsam, on nende kahe seast eelistatum Beyerland.
Esimene ja vist kõige olulisem argument on sisetunne. Ja sisetunne, mis ei põhine sügelusel sapipõies, vaid erinevatel käruga seonduvatel pisidetailidel. Beyerland oli puhas. Puhas mitte selles mõttes, et keegi oleks seebi ja shampooniga möllanud, vaid üldine puhtus. see on puhtus, mis on uuel asjal ja mis vananedes ja halva kohtlemise korral kaob ja mida ei saa tagasi ei pesu, ega lõhnatamisega. Selgelt oli aru saada, et Beyerlani oli kas vähem kasutatud või siis paremini hooldatud. Teiseks, väike välismõõtude vahe andis sees olles palju rohkem tunda, ehk et Beyerlandis oli mõnusalt ruumi. Ja kui tittedega reisida, siis on see määrava tähtsusega. Kolmandaks, Beyerlandi konksu süsteem oli parem. Mingi uuem tüüp, mis pidavat välistama käru külgsuunalise kõikumise, mis suurel kiirusel tekib.
Nii et siiani nähtutest on Beyerland 440 parim.

Aga homme tagasi sõites saab veel Panevezies paarile kärule pilk peale visatud ja alles siis vüib hakata lõpliku otsustamise peale mõtlema.

Ja peaaegu et oleks unustanud. Beyerlandil on kaasas ka telk. Kui mitmeks päevaks ühe koha peale jääda, saab ühe seina külga telgi kinnitada ja siis on nagu mitmetoaline korter

NB! Kõik pildid on Beyerlandist

Reisi pikkus

Nüüd mõlemad võimalikud marsruudid kaardile joonistatud ja kilomeetrid välja arvestatud. Lühem variant siiski 1000 km ja 3 päeva lühem, aga nagu juba mainitud, nägemata jääb neli riiki, Vahemeri, Veneetsia ja Alpid

  see siis esimene ja pikem variant reisist

ja see teine ja lühem

Kas reis on liialt pikk

Mare arvates on reisi pikkusd natuke liiast ja et piirduks ainult Musta mere äärsega. Ei tea, kas ei raatsi ta lastest nii pikalt eemal olla või on tõesti 25-26 päeva liiga pikk aeg kodust ärta olla.
Kui jätta välja  Vahemere äär, ehk et nimekirjast kustutada Makedoonia, Montenegro, Horvaatia ja Itaalia, väheneks teekonna pikkus 500 km ja hoiaks kokku 3 päeva. Kui jätaks vä'lja ka Serbnia, Sloveenia ja Austria, hoiaks veel 500 km ja paar päeva kokku, aga siis tekiks olukord, et sõidame Pärnust Musta mere äärde ja pea sama teed tagasi. Ei ole huvitav. Ja pealegi, Sloveeniasse tahaks kindlasti minna. Eelmisel aastal sai Sloveenia sõpra siin kantseldatud, nüüd võiks tema külalislahkust kasutada. Nii et Sloveenia peaks kindlasti reisikavasse sisse jääma. Nüüd on valik, kas läbida 8500 km ja seigelda vähemalt 25 päeva ning näha kõik plaanitud kohad või ökonoomitada 500 km ja 3 päeva ning jääda ilma Veneetsiast ja Vahemere rannikust ning ka Alpidest. Karpaatidest sõidaksime küll läbi, aga mis eurotripp see on kui isegi Alpe pole näinud :)
Valiks ikka esialgse programmi.

2011 Eurotrip

Sel aastal unustaks kauged maad ja lennureisid ning vaataks taaskord Euroopas pikemalt ringi.
Mõte selline, et võtaks maja autole sappa ja vaataks lõunapoolsed riigid üle. Mõnes eelnevalt käidud, mõned riigid ootavad esmakordset avastamist. Aga jah, mõte selline, et liiguks järgnevate riikide teedel: Eesti - Läti - Leedu - Poola - Slovakkia - Hungari - Rumeenia - Bulgaaria - Makedoonia - Serbia - Horvaatia - Sloveenia - Itaalia - Austria - Tshehhi, ehk kokku siis 15 riiki. Hinnanguliselt 8500 km ja 26 päeva. Kuidas tegelik reis kujuneb, seda edaspidi.
Tänase päeva seisuga on olemas idee, reisikaaslane, tervitused siit Marele teiselepoole suurt vett, ja auto.
Loodetavasti lähiajal jõuab nii kaugele, et saab orienteeruva marsruudi kaardile joonistada ja orienteeruva reisi aja paika panna ja siis, mida ja kuidas elumajaga ette võtta. Kas rentida või osta, kas suur või väike, kas uus või vana, küsimusi palju. Elame-näeme, aega otsustamiseks veel on. Täna alles Märts ja reisile võiks minna Augustis. Jah, aega nagu oleks, aga eks elu ole näidanud, et hakka ettevalmistusi tegema nii vara kui tahad, lõpus jääb ikka aega puudu