Võttis aega, mis ta võttis ja nõudis eeltööd, mis ta nõudis, aga nüüd on see tehtud – käru koos majaga ostetud. Ettevõtte mitmetuhande euro võrra vaesem ja leedukas Remis sama summa võrra rikkam. Loodetavasti on see siiski win-win tehing ja mõlemad pooled jäävad rahule.
Enne lõplikku ostu sai käru veel põhjalikult üle käidud ja enda rahustuseks veendutud, et kõik süsteemid töötavad, et niiskusekahjustusi ei ole ja et käru on ikka nii hea, kui algselt tundus.
Alguses oli küll väike probleemike külmkapi käivitamisega, aga lõpuks see käivitus ja tööleka hakkas. Arvatavasti oli põhjus lihtsalt selles, et kuna kõik voolikud olid lahti ühendatud ja talv läbi oli käru kuskil seisnud, oli õhk süsteemis sees. Samas hakkas soojendus kohe tööle, nii et mine tea, mida see külmik tahtis. Ju üritas alguses kohe paika panna, et kes on majas peremees, aga ei see nii lihtsalt läbi lähe. Hilisemad süütamised toimisid viivituseta ja ka külma hakkas tasapisi andma.
Olles eelnevalt erinevatest foorumitest lugenud kärude stabiilsusprobleemidest, et kiirel sõidul ja halval teel ja eriti pikkirööbastes hakkavad kärud kõikuma ja õõtsuma, siis oli üheks kindlaks sooviks, enne ostu, käru korra autole taha panna ja vedada proovida. Lähim kiirtee asus umbes 5-6 km kaugusel ja suundusime sinna, et täpselt teada saada, kuidas käru järele tuleb.
Remis elas mingis linnalähedases suvilarajoonis ja kõik ta kärud asusid ka seal, nii et alguses tuli mitu kilomeetrit metsa- ja majade vahel sõita, kusjuures tee oli tõeline kuumaastik. Remis, nagu tõelisele leedukast autovedajale kohane, hakkas kohe tagant utsima, et mis sa venid, et kõige paremini saabki käru tegemistest aru just halval teel. Ja nii siis läks, et vist tükk aega räägivad kohalikud elanikud hullust Eesti numbritega autost ja lendavast haagissuvilast. Kaunase ringteel sai ka nii mõnigi nõrgema närviga autojuht ära hirmutatud kui autorongi kiirus 120 tuuri kiskus. Endal muidugi piisavalt häbi, aga et eesmärk oli käru katseda ja seda ka tegin. Luban, et kunagi enam käruga sellist rallit ei tee. Aga käru on hea – ka suurel kiirusel ei tunne, et mingitki ebanormaalset liigutust teeks. Stabiilsele veeremisele aitas kaasa vist ka mingi stabilisaatoriga kinnitus, ehk et lisaks tavalisele haakeseadele, on veel mingid süsteemid, mis kärukonksust ümbert kinni võtavad ja väidetavalt ei lase kärut külgsuunas liikuma hakata. Kas see nii ka on, ei tea, aga nagu juba öeldud, käru istus autol sabas küll vääääga kindlalt.
Remiselt ostsin lisaks ka erinevaid kemikaale tualeti tarbeks ja korralikud lisapeeglid. Remis muidugi kinnitas, et saan need üliodavalt. Kindel ei olnud, aga lootsin ikka, et nii see ka on. Kodus kohalikke pakkumisi vaadates avastasin, et odavast on asi kaugel, aga õnneks liiga kirvest hinda ka ei maksnud. Nii 10-20% rohkem kui kodus. Õnneks ei hakanud jalgrattahoidjaid talt ostma. Siit loo moraal – käest ostes olgu kodutöö alati tehtud, ehk et mis maksavad samad tooted mujal.
Käru käes, dokumendid ka käes, paak täis ja kodu poole. Suurim küsimus muidugi, kuidas käru mõjub kütusekulule. Etteruttavalt võib öelda, et kui Pärnust Vilniuse kaudu Kaunasesse sain keskmiseks 10,5 l/100 km kohta, siis tagasiteel näitas autoarvuti 14,7 l/100 km. Alguses, Kaunase vahel natuke tiirutades ja kiirteel kümnekonna kilomeetri läbimise järel, näitas kütusekuluks üle 17 liitri, siis ehmatas küll, et reisil saab põhiliseks vaatamisväärtuseks erinevate riikide ja erinevate firmade bensukad, aga õnneks nii hullult edasi ei läinud. Põhjus lihtsalt selles, et alguses olid lihtsalt natuke valed käigud sees ja kiirus ka ratastel majale ebakohane.
Otsustasin proovida ja katsedada kütusekulu erinevatel kiirustel ja erinevate käikudega, sõita rahulikult ja võimalusel mõne rekka tuules. Ja resultaat – õige käik, õige kiirus ja võimalikult palju rekkade/busside sabas sõitmist kukutas kütusekulu 14 liitri kanti. Kõige optimaalsem oli hoida seierit 90 peal ja 5. Käik. Kiiruse suurendamine isegi natuke tõstis kulu kohe liitri võrra, samas väike kiiruse alandamine olulist ökonoomsust ei andnud. Samuti tõstis 6. Käigu kasutamine kütusekulu kohe paari liitri võrra. Rekka sabas sõitmine vähendas kütusekulu 3 liitri võrra ja inimlikul kaugusel sõitmine rekkast umbes 1 liitri võrra.
Ehk, et kui reisi ajal hoida spidoka seier 85-90 peal ja kasutada rekkade tuulekotti, peaks keskmiselt 14-15 liitriga saja kohta reisil hakkama saada.
Enne lõplikku ostu sai käru veel põhjalikult üle käidud ja enda rahustuseks veendutud, et kõik süsteemid töötavad, et niiskusekahjustusi ei ole ja et käru on ikka nii hea, kui algselt tundus.
Alguses oli küll väike probleemike külmkapi käivitamisega, aga lõpuks see käivitus ja tööleka hakkas. Arvatavasti oli põhjus lihtsalt selles, et kuna kõik voolikud olid lahti ühendatud ja talv läbi oli käru kuskil seisnud, oli õhk süsteemis sees. Samas hakkas soojendus kohe tööle, nii et mine tea, mida see külmik tahtis. Ju üritas alguses kohe paika panna, et kes on majas peremees, aga ei see nii lihtsalt läbi lähe. Hilisemad süütamised toimisid viivituseta ja ka külma hakkas tasapisi andma.
Olles eelnevalt erinevatest foorumitest lugenud kärude stabiilsusprobleemidest, et kiirel sõidul ja halval teel ja eriti pikkirööbastes hakkavad kärud kõikuma ja õõtsuma, siis oli üheks kindlaks sooviks, enne ostu, käru korra autole taha panna ja vedada proovida. Lähim kiirtee asus umbes 5-6 km kaugusel ja suundusime sinna, et täpselt teada saada, kuidas käru järele tuleb. Remis elas mingis linnalähedases suvilarajoonis ja kõik ta kärud asusid ka seal, nii et alguses tuli mitu kilomeetrit metsa- ja majade vahel sõita, kusjuures tee oli tõeline kuumaastik. Remis, nagu tõelisele leedukast autovedajale kohane, hakkas kohe tagant utsima, et mis sa venid, et kõige paremini saabki käru tegemistest aru just halval teel. Ja nii siis läks, et vist tükk aega räägivad kohalikud elanikud hullust Eesti numbritega autost ja lendavast haagissuvilast. Kaunase ringteel sai ka nii mõnigi nõrgema närviga autojuht ära hirmutatud kui autorongi kiirus 120 tuuri kiskus. Endal muidugi piisavalt häbi, aga et eesmärk oli käru katseda ja seda ka tegin. Luban, et kunagi enam käruga sellist rallit ei tee. Aga käru on hea – ka suurel kiirusel ei tunne, et mingitki ebanormaalset liigutust teeks. Stabiilsele veeremisele aitas kaasa vist ka mingi stabilisaatoriga kinnitus, ehk et lisaks tavalisele haakeseadele, on veel mingid süsteemid, mis kärukonksust ümbert kinni võtavad ja väidetavalt ei lase kärut külgsuunas liikuma hakata. Kas see nii ka on, ei tea, aga nagu juba öeldud, käru istus autol sabas küll vääääga kindlalt.
Remiselt ostsin lisaks ka erinevaid kemikaale tualeti tarbeks ja korralikud lisapeeglid. Remis muidugi kinnitas, et saan need üliodavalt. Kindel ei olnud, aga lootsin ikka, et nii see ka on. Kodus kohalikke pakkumisi vaadates avastasin, et odavast on asi kaugel, aga õnneks liiga kirvest hinda ka ei maksnud. Nii 10-20% rohkem kui kodus. Õnneks ei hakanud jalgrattahoidjaid talt ostma. Siit loo moraal – käest ostes olgu kodutöö alati tehtud, ehk et mis maksavad samad tooted mujal. Käru käes, dokumendid ka käes, paak täis ja kodu poole. Suurim küsimus muidugi, kuidas käru mõjub kütusekulule. Etteruttavalt võib öelda, et kui Pärnust Vilniuse kaudu Kaunasesse sain keskmiseks 10,5 l/100 km kohta, siis tagasiteel näitas autoarvuti 14,7 l/100 km. Alguses, Kaunase vahel natuke tiirutades ja kiirteel kümnekonna kilomeetri läbimise järel, näitas kütusekuluks üle 17 liitri, siis ehmatas küll, et reisil saab põhiliseks vaatamisväärtuseks erinevate riikide ja erinevate firmade bensukad, aga õnneks nii hullult edasi ei läinud. Põhjus lihtsalt selles, et alguses olid lihtsalt natuke valed käigud sees ja kiirus ka ratastel majale ebakohane.
Otsustasin proovida ja katsedada kütusekulu erinevatel kiirustel ja erinevate käikudega, sõita rahulikult ja võimalusel mõne rekka tuules. Ja resultaat – õige käik, õige kiirus ja võimalikult palju rekkade/busside sabas sõitmist kukutas kütusekulu 14 liitri kanti. Kõige optimaalsem oli hoida seierit 90 peal ja 5. Käik. Kiiruse suurendamine isegi natuke tõstis kulu kohe liitri võrra, samas väike kiiruse alandamine olulist ökonoomsust ei andnud. Samuti tõstis 6. Käigu kasutamine kütusekulu kohe paari liitri võrra. Rekka sabas sõitmine vähendas kütusekulu 3 liitri võrra ja inimlikul kaugusel sõitmine rekkast umbes 1 liitri võrra. Ehk, et kui reisi ajal hoida spidoka seier 85-90 peal ja kasutada rekkade tuulekotti, peaks keskmiselt 14-15 liitriga saja kohta reisil hakkama saada.
No comments:
Post a Comment