Järelhüüe

KÕIGE – KÕIGE – KÕIGE

Kui kokku võtta, et mis selle Rootsi-Norra reisi juures kõige rohkem meeldis või –vähem meeldis, kõige rohkem üllatas või kõige vähem, siis kindlasti ei pretendeeri järgnev absoluutsele tõele, vaid on pigem enda subjektiivne arvamus.
KÕIGE ROHKEM MEELDIS
Siin vist ei ole kahtlust – kogu Lääne Norra maastik. Ehk et fjordid, kaljumäed, juulikuine lumi ja mägijõed. Olles kõrgete kaljuseintega mägede vahel ning vaadata alla fjordi peale, on võimas ja paratamatult tekib austus looduse vastu, et millise jõuga on ikka need mäed ja kaljud vormitud ja et kui tühine ikka inimene on võrreldes loodusega. Samas, vaatad poole kilomeetri kõrguselt fjordi, milles kaks inimese poolt ehitatud 300 meetrist ookeanilaeva, saad aru, kui palju peab inimene vaeva nägema sellise laeva ehitamiseks ja kui vähe on loodusel vaja, et kogu see inimese kätetöö hävitada. Üks väike laviin või maavärinake ja seda laeva nagu poleks olnudki. Kodus sileda maa peal sellist tunnet ei teki.
Kui Norrasse minna, siis peaks kohustuslik olema sõit möödfa trolliteed. Kindlasti näeb fjordide ja mägede ilu kõikjal Norra läänerannikul, aga kui tahad kõike seda koos näha ja sellisel kujul, mis võtab õhku ahmima ja paneb sind oma tühisuse üle mõtlema, siis on Trollitee see, kus kõike seda näeb.
Trollitee(õigemini küll trollirada) on serpantiin mägitee (tee 63) Raumas, ühendades Andalsnesi linna ja Valldali linna. Trollitee avati 1936 aastal. Andalsnese poolt tõuseb tee 9-10 kraadisena, tee on paiguti nii kitsas, et kaks laiemat autot kõrvuti sõitma ei mahu ning teel on 11 nõelasilma tagasipööret. Mingite andmete järgi läbib suvisel turismihooajal seda teed umbes 7000 autot päevas. Talvel on see tee kinni. Trolliteel on hulgaliselt peatumiskohti tehtud, et kõik saaksid ikka maksimaalselt looduse ilu nautida. Mäe tipus on muidugi eriti suur parkla ja mitmed vaateplatvormid. Meie sealoleku ajal oli igatahes parkla autosid ja busse nii täis, et vaevu leidsime endale koha.
Hea mulje jättis ka Bergeni linn tervikuna. Kalaturg ja Brygge vanalinn, suured laevad vanalinnas ja vaade linnale 300 meetri kõrguselt. Kõik see kokku tegi Bergenist väga mõnusa ja hubase linna.
Muuseumidest meeldisid kõige rohkem Frammi muuseum Oslos ja Oslo vabaõhumuuseum ning Vasa muuseum Stockholmis
KÕIGE VÄHEM MEELDIS
Ka siin ei ole kahtlust – hinnad Norra poodides. Eks oli teada, et hinnad on Norras kõrged, aga et sedavõrd, üllatas täiega. See, et besnsiini eest maksad 2 eurot liitrist, ei ole veel midagi, see ju ainult 50% kallim, kui Eestis. Aga kui toidupoes vaatad, et leivapätsi hind 3 eurot ja hakkliha kaugelt üle 10 euro ja pisike jäätisetuutu 3 eurot ja nii edasi, ikka vähemalt 2-3 korda kallimad kui meil, siis paneb ikka imestama küll. Ok, äkki ongi tänu kõrgetele palkadele kallis toota ja vastavalt ka poehinnad kallid, aga sama ka tööstuskaubaga. Samad asjad, mis meie poodides, leiad Norrast 2 korda kallimate hindadega.
Teiseks, mis üldse ei meeldinud, on Norrakate tava (või kuidas iganes seda nimetada) iga saja eest raha kasseerida. Internett, mis meil vähemalt hotellides/motellides/kämpades tasuta, on Norras igal pool raske raha eest. Trondheimis leidsin ühe tasuta wifi võrgu, linna raamatukogus ja see oli ka nii aeglane, et blogi teksti ja 4-5 pildi üleslaadimiseks kulus pool tundi. Bergeni kämpa oli ainuke, kus nett oli tasuta ja ka piisavalt tugeva signaaliga, et sai oma kärus probleemivabalt netis olla.
Sama asi ka parkimisega, kõikides linnades algab tasuline parkimine linnapiiriga ja mõnes linnas isegi varem. Parkimisautomaadid on kõige võimatumates nurgatagustes. Kesklinnast ei hakka üldse rääkimagi
KÕIGE MEELDIVAMALT ÜLLATAS
Üllatas Rootsi linnade jalgrattasõbralikkus. Igal pool rattateed ja kus rattateed ei ole, seal ei ole mingit ohtu, et mõni auto võiks suurema õigust kasutada. Nii Uppsala, Karlstad kui ka Stockholm (linnad, mida külastasime), kõikjal oli väga mugav jalgrattaga liigelda. Ja eks rootslased liiguvadki hästi palju jalgratastel. Hästi mõnus.
KÕIGE ROHKEM ÜLLATAS EBAMEELDIVALT
Negatiivse poole pealt üllatas kõige rohkem mustade ja moslemite suur hulk Norras. Lisaks mustlased oslos ja kodutud Bergenis.
Muuseumidest üllatas halvas mõttes Oslo ajaloomuuseum. Enne külastust plaanisime ajaloomuuseumi külastamiseks 2 tundi, saime hakkama poole tunniga ja tegelikult oleks pidanud kohe ringi pöörama ja välja tulema.
Väike ebameeldiv üllatus oli ka kaubanduskeskuste puudumine. Kui Rootsis on iga küla servas suur pood, siis Norras ei leidnud kaubanduskeskuseid isegi suurlinnades. Bergeni külje all, 10 km linnapiirist, küll oli üks, aga selline natuke imelik oli seegi. Pisike toidupood ja palju pisikesi poode.

MÕNED FAKTID

Läbisõit
Läbitud kilomeetrid        3375 km
Keskmine kiirus               61 km/h
Autos veedetud aeg (puhas sõiduaeg) 55 h
Kõige pikem päevasõit (km)      508 km (Uppsala – Östersund, 3.päev)
Kõige pikem päevasõit (h)          7 h (Uppsala – Östersund, 3.päev)
Keskmine päeva läbisõit              168 km

Tunnelid
Kokku tunneleid                              105
Kokku tunnelite pikkus                 185 km
Pikim tunnel                                     24,5 km

Praamid
Kokku praame                                  5
Kokku praamide tasu                    143 eur

Kütus
Kulutatud kütus                              452 l
Kulutatud kütuse maksumus     797 eur
Keskmine kütusekulu                   14,3 l /100 km
Kütuse hinnad(ostutshekkide järgi, kus tangitud sai):
Eesti – 1,29; Rootsi 1,78-1,87, Norra 1,90 – 2,06

Pildid:

1. Trondheimi kesklinn

2. Trollitee

3. Vikerkaar jalge ees

4. Vaade Fjordile kõrgusest

5.Ajalooline puukirik