Lend ise kestis täpselt 11 tundi, Helsingist startisime kell 18 ja ja Seoulis maandusime järgmisel päeval kell 11. Ajavahe 6 tundi.
Kuna tänasest karmistusid Koreas koroonareeglid, oli lennujaamas erinevaid koridore kaks - üks kohalikele, kellel oli kehtiv Q (QR) kood ja teine kõigile teistele, kellel seda koodi ei olnud. Kellel see puudus, tuli täita mingi kollane paber (ise tõestad, et sul puuduvad kõikvõimalikud koroonale omased sümptomid) ning minna ühte paljudest lettidest, kus kontrolliti üle sinu kodus tehtud PCR testi sertifikaat ja seesama kollane paber ning saadeti edasi passikontrolli.
Et rahvast oli lennujaamas vähe, siis kogu see protseduur võttis aega kokku alla poole tunni ja Seoulis me vabana olime.
Kristi istus lennukis kõrvuti ühe Eesti naisega, kes oli Koreas korduvalt käinud ja kes teadis Korea nõudmisi / tingimusi täpsemalt. Selle naise väitel pidi tänasest päevast alates iga saabuv turist tegema koroona testi ka koheselt peale riiki saabumist, ehk siis lennujaamas. Minule polnud lennujaama koroonaletis midagi selle kohta öeldud, et peaksin koheselt uue testi tegema ja ka Marele mitte. Kristi küsis eraldi üle ja talle vastati et peab. Mine sa nüüd võta kinni, et kas siis peab või mitte, kes seda kontrollib ja mis juhtub, kui ei tee. Ma ise algselt arvasin, et ei hakka täiendavat 50 eurot testile kulutama, aga arvestades, et võimaliku koroona eeskirjade rikkumise eest pidi trahv olema 7000 eurot ja teadmata, kui suur see kontrollimise risk ikka on, tegime ka lennujaamas siiski täiendava testi. Etteruttavalt võib öelda, et järgmisel päeval saime mina, Mare ja Kristi negatiivse tulemuse vastuse meilile, Mart aga pole veel mitu päeva hiljem oma tulemust kätte saanud. Nii et kui riigist lahkudes keegi seda kontrollib, jääb Mart tõenäoliselt Koreasse.
Nii et Koreas me olime ja jääme siia järgmiseks kümneks päevaks, millest 6 Seoulis ja 4 Busanis.
Incheoni lennujaam, kuhu enamus rahvusvahelisi lennukeid maandub, asub linnast ligi 60 km kaugusel, nii et tuleb arvestada vähemalt pooleteise tunnise reisiga linna. Kõige mõistlikum oleks minna rongiga. Aga tuleks tähelepanu pöörata, et sama numbriga rongid on nii tavalised kui ka ekspressrongid.
Kui ekspressrongiga saab kesklinna 8 peatusega, siis tavaline rong teeb neid üle 20. Ja vastavalt sellele ka sõiduaeg pea kaks korda pikem. Meie tegime selle vea, et istusime aeglasele rongile ja loksusime päris pikalt linna. Ise me veel lennujaamas mõtlesime, miks enamus inimesi ei astunud rongi, vaid jäid perroonile ootama, sõltumata, et lennujaamast linna sõidab ainult 1 rong. Sellest süsteemist, et sama numbriga rong võib olla nii ekspress kui ka tavaline, saime tegelikult aru alles paar päeva hiljem, kui rong, milles istusime, sõitis soovitud peatusest mitu peatust edasi, enne kui kinni pidas.
Nii et vale rongi peale me lennujaamas istusime ja linna loksusime. Aega see võttis, aga oma peatusesse me jõudsime ja ka hotelli üles leidsime.
Et lennukis õiget magamist polnud, siis üks kerge uni ja 4 tunni pärast esimene tutvumine linnaga. Mõte oli, et esimesel päeval hopp-on hopp-off bussituur linnas, saab mingi pildi ette ja siis juba edasi mõelda, et mida teha ja kuhu minna. Olin eelnevalt teinud kondikava, mida kindlasti vaatama peaks ja mida võiks vaadata, nii et mingi ülevaade oma võimalikest käikudest oli olemas. Aga üldjuhul plaanid on selleks, et neid muuta ja nii arvestasimegi, et alustame kuskilt ja eks aeg näitab, mis välja jääb ja mis juurde tuleb.
Bussituuri kohta infot kiiresti ei leidnud ja ega väga ei otsinud ka. Jäi mulje, et sellist teenust Seoulis ei pakutagi. Etteruttavalt võin öelda, et eksisime. Aga mitte väga palju. Hopp-on hopp-off väga popp ei ole ja esmaspäevasel päeval need ei sõida ka.
Hotellist võtsime takso ja sõitsime Insadongi ostukvartalisse. Olin planeerinud igaks õhtuks mingi sellise tegevuse, kus saab ka süüa. Mõte oli, et käime mööda seda ostukvartalit ja samas ka sööme esimese Korea õhtusöögi. Taas etteruttavalt võib öelda, et eks kogu Seouli kesklinn (ja mitte ainult kesklinn) ongi üks suur ostukvartal. Väikeseid ja veel väiksemaid poekesi on kõik tänavad täis. Erinevalt Eestist, kus kaubandus koondub ostukeskustesse, on Seoulis enamus tänavaid täis väikesi poekesi. Ja kas siis teadlikult organiseerituna või aja jooksul välja kujunenult, aga täiesti selgelt on sarnased poed koondunud samasse kvartalisse. Juveelipoed on oma rajoonis, elektroonika poed oma rajoonis ja nii edasi. Meenutab natuke meie turgu, aga miljoneid kordi suuremas mahus.
Ja siis söögikohad. Juba esimesel Insadongi tänaval imestasime, kui palju söögikohti seal on, aga see oli alles algus. Hiljem sattusime erinevatele "söögitänavatele", kus sadade meetrite pikkusel tänaval on kahel pool ainult söögikohad. Aga pikemalt söögikohtadest ja söömisest mõnes eraldi postituses.
Käisime siis natuke mööda seda ostutänavat, sõime kõhud kana täis ja hotelli tagasi.
Homme plaan minna Gyeongbokgungi paleed vaatama ja vaja korralikult välja puhata.
Esmased tähelepanekud:
1. Korealeste pikkused
Olles eelneval Hiinas käinud ja ka mõne korealasega eelnevalt kohtunud, oli ettekujutus, et keskmine korea mees on 160-170 cm pikkune. Aga üllatus, noored korealased on täiesti normaalse pikkusega. Vanemad inimesed olid küll natuke lühemad, aga noored mehed täiesti meiega sama mõõtu. Ehk küll natuke meist lühemad, nii et tänaval näeb ka üle kohalike peade kaugele, aga kaugel sellest, mis oli ettekujutuses.
2. Korealeste suured jalad
Juba esimesel sõidul rongiga lennujaamast linna, hakkas silma korea meeste suured jalad. Olin suht veendunud, et jalatsi poodi pole mul üldse mõtet minna, et 46-47 suuruseid jalanõusid Koreas ei toodetagi, aga eksisin. Hästi palju oli suurte kinganumbritega noori mehi ja ka naiste kingasuurused olid suured. Nõme muidugi võõraste jalgu vahtida, aga kuidagi jäi silma.
3. Korealased ja nutitelefonid
Kui meie räägime, et eestlased on nutiusku ja istuvad pidevalt telefonis, siis korealasteni on meil veel pikk tee minna. Kui rongis näed mõnda inimest, kes ei näpi telefoni, võid kindel olla, et tegu on turistiga või ta magab.
Nii palju tähelepanekuid tänaseks, üllatavat ja ettekujutustele mittevastavat on palju, saab ka järgnevatel päevadel juurde lisada.
Homme siis ennelõunal Gyeongbokgung Palace ja edasi vaatame, mida ja kuhu.
Pildid:
1. Korealased ja nutitelefoni
2. Chicken and beer esimesel õhtul
3. Seouli panoraam
No comments:
Post a Comment