Et üleeile Gyeongbokgung Paleesse ei pääsenud, katsetame täna uuesti. Hommikul takso peale ja juba tuttavasse kohta, Gyeongbokgung Palee väravasse, mis täna ka avatud. Piletid maksid 3000 woni, mis on umbes 2,5 eurot, nii et sisuliselt olematu raha eest saame korraliku poole päevase tuuri. Nii me vähemalt lootsime.
Taas, lähtudes varasemast kogemusest Hiinast, kus sellise suurusega paleede külastamiseks tuleb varuda terve päev, arvestasime ka siin vähemalt 3-4 tunniga.
Et ilm taas kuumem kui eile ja juba hommikul oli 30 kraadi sooja ning tänu kergele tuulele ka taevas täiesti selge, siis päikese käes olles oleks päris kiiresti kuumarabanduse saanud. Nii et liikusime mööda seinte ääri, kus natukenegi päikese eest varju sai.
Peab kohe selgitama, et Gyeongbokgung Palee ei ole mitte üks hoone, vaid terve kvartal erinevaid hooneid.
Kui lühidalt ajaloost, siis Gyeongbokgung Palee on olnud kuninga residents alates 14. sajandist. Korra on palee maha põlenud ja korra jaapanlaste poolt maatasa tehtud, aga iga kord uuesti üles ehitatud. Korea kuningas elas seal aastani 1919. Tänapäevane palee kompleks on taastatud 19. sajandil.
Ei hakka siin pikalt palee ajalugu ümber kirjutama, kellel huvi, saab seda lugeda siit:
https://english.visitkorea.or.kr/enu/ATR/SI_EN_3_1_1_1.jsp?cid=264337
ja põhjalikumalt siit:
http://www.royalpalace.go.kr:8080/html/eng_gbg/data/data_01.jsp
Aga meie pettumuseks olid praktiliselt kõik hooned suletud, nii et näha sai ainult arhitektuuri. Kui Pekingi Keelatud linnas võisid igast uksest ja aknast sisse vaadata ning näha, mis tingimustes elas keiser ja tema alamad kuni köögiteenijateni välja, siis Seoulis on kõik suletud. Ainult kuninga enda palee ning tema naiste, kroonprintsi ning veel mõnede ülikute hoonete uksed olid nii palju lahti, et said mõnda kesksesse ruumi pilgu visata. Ja ka need ruumid olid sisuliselt tühjad. Selles mõttes täielik pettumus. Planeeritud 3-4 tunni asemel kulus kogu kompleksi läbi käimiseks ainult tund.
Eile, bussituuril, sõitsime seal läheduses ka ühest teisest paleest mööda. Telefon näitas sinna 15 min jalutamist, nii et sammud teise paleesse.
Changdeokgung Palee on suuruselt teine palee, mis oli kuninga peamine elu ja töökoht. Koht, kus ta igapäevaselt võttis vastu sõjaväelisi ja tsiviilametnikke ning pidas nõu oma ministritega.
Et sattusime Changdeokgung Paleesse väga sobival, 10 min enne giidiga tuuri algust, ootasime natuke ja saime päris korraliku giidiga ringkäigu. Kuna temperatuur oli päeva peale veel tõusnud, teatas giid, et kuuma tõttu teeb ta ainult esimese poole tuurist ja plaanitud tunnise ringkäigu asemel tehakse ainul poole tunnine. Ilma giidita oleks ka selle palee vaatamine käinud kiirkorras, kuna paleed on oma olemuselt pea identsed ja kuna ka selles palees olid kõik ruumid suletud, siis poleks midagi uut näha saanud. Aga eks giidi jutt oli see, mis ajaloo elavaks ja huvitavaks muutus.
Vahemärkusena, Seoulis on viis kuninglikku paleed:
1. Gyeongbokgung Palace - kõige suurem, ametlik kuninga residents
2. Changdeokgung Palace - Kuninga peamine elukoht
4. Changgyeongung Palace - Vana palee, mis ehitati 15 sajandil. Mõeldud oli see ametist tagasi astunud kuningale. Avatud on see rahvuslike pühade ajal, kui seal toimuvad traditsiooniliste mängude päevad
5. Gyeonhuigung Palace - 17 saj. ehitatud kuninga elupaik, mille jaapanlased oma võimu ajal maha lammutasid. Palee taastati 1986 ja endisest mahust ainult kolmandik.
Changdeokgung Palee territooriumil on ka üks UNESCO kultuuripäranditest, Salajane Aed. Eriti ilus pidi see olema kevadel ja sügisel, aga eks ka kesk suvel on, mida vaadata. Ainuke probleem, et Salajasse Aeda ilma giidita sisse ei pääse. Et ingliskeelne tuur algas alles poole tunni pärast ja et väljas oli kohutavalt palav ning kartsime, et tunnine tuur võib liig olla, otsustasime Salajasse Aeda mitte minna.
Selle asemel jalutasime linna, juhuslikult avastasime ühe maa-aluse kaubanduskeskuse, mis pigem meenutas turgu, sattusime kvartalisse, kus müüdi ainult tehnikat ja elektroonikat, nägime mingi Korea teleseriaali võtteid ja lõpuks võtsime suuna ühele kesklinna söögitänavatele.
Tänase õhtusöögiga ka üks pisike arusaamatus, mis põhjustatud korea keele ja tavade mittetundmisest.
Astusime ühete väga kenasse söögimajja sisse ja hakkasime tellima. Paljudes Seouli söögikohtades on elektroonilised tellimisautomaadid, kust siis ise tellid ja ise maksad ning millest tellimus otse kööki
läheb. Et ise natuke kahtlesime, et mida valida, kutsusime ühe teenindajatest appi. Kristi ja Mare valisid kana, meie Mardiga loomaliha. Nii oli pildil näha ja nii kinnitas ka meid abistanud ettekandja. Kristi ja Mare said oma toidu kiirelt kätte, meie Mardiga mitte. Kui lõpuks meie toidud toodi, tundus midagi imelik. Loomaliha seal näha ei olnud ja välimus oli imelik. Võtsin siis oma taldriku ja köögi poole, et olete mulle vale asja teinud. Et see ei ole loomaliha. Teenindaja tüdruk kinnitas, et see on kindlasti õige asi, et loomaliha on seal sees. OK, uuesti lauda ja lusikaga segama, et näha, kus see liha on. Pistsin mingi imeliku tüki suhu ja maitses see kui saapatald. Uuesti taldrik kätte ja köögi poole. Lõpuks siiski selgus tõde. tegu polnud mitte looma lihaga vaid looma maoga. Väike õiendamine ja lõppes kõik siiski kompromissiga, et kantakse mulle looma mao eest tasutud summa tagasi. Mart oli aga nii tubli, et sõi kõik kenasti ära. Maitsev ei olevat olnud aga midagi tõsisemat temaga ka ei juhtunud.
Edasi taas takso ja hotelli.
Tähelepanekud
1. Keelte oskus
Sellest oleme juba aru saanud, et keskealise inimesega pole mingit mõtet inglise keeles rääkida. Aga üllatab ka see, et noored ei räägi. Oleme korduvalt ja korduvalt tähele pannud, et poodides ja söögikohtades, hakates mõne noorega inglise keeles rääkima, eeldades, et noor inimene saab aru, jõuab asi sinna, et pobiseb midagi omaette ja läheb otsima mõnda kolleegi, kes meist aru saaks. Ja täiesti üllatab, et ka mitmes vaatamisväärsuse turisti infopunktis ei osata inglise keelt.
Ma ise küll arvan, et kõik noored, kes on piisavalt hästi haritud, räägivad keeli. Aga just see osa, kes pole ülikooli jõudnud, ei räägi ka keeli.
Korea noorte õppimisest ja nende sisuliselt 24h õppimistest, et heasse kooli pääseda ning endale tulevik kindlustada, võiks eraldi kirjutada, aga see ei ole tänase päeva teema.
2. Iluoperatsioonid
Väline ilu on Korea noorte seas väga ja väga oluline. Ei oska küll öelda, kui vanalt korea lapsed esimese iluopi teevad, aga fakt on see, et varakult ja mitte ühe. Korrigeeritakse nina ja silmi, kõrvu ja suud ning parandatakse näonahka.
Linna vahel jalutades hakkas silma hulgaliselt kliinikuid, kus tehti iluoperatsioone. Kohe nii hulgaliselt, et hakkas huvitama, miks neid nii palju on. Ja kui huvi tekib, siis ka vastuse leiad.
Meie hommikusöögi koht asus majas, kus oli üks ilukirurgia kliinik. Esimesel hommikul ma ei saanud aru, miks minu kõrval lauas ühel tüdrukul on nina kinni plaasterdatud ja ühel pool nägu. Kui hiljem seinal suurt kirja nägime, oli pilt selge. Ja kuna kliiniku ooteruum oli täpselt kohviku kõrval, siis natuke sai seda siblimist seal näha.
Nii et tänane päev möödus paleedes ja päikese varju otsides. Homme hommikul pakime kohvrid ja edasi Busani.
Pildid:
1. Gyeongbokgung Palee
2. Vana ja uus (Gyeongbokgung Palee)
3. Võtab vana mehe näo naerule
4. Kuninga troonisaal
5. Vana ja uus kesklinnas
No comments:
Post a Comment