Korea reis. Enne reisi.

 Mitu aastat on nii mööda läinud, et pikemate reiside peale pole tahtmist, julgust, ega ka võimalust olnud mõelda. Koroona on teinud reisimistesse omad korrektuurid ja igasugustele reisisoovidele kriipsu peale tõmmanud.
Aasta alguses tekkis mõte, et kui koroonaolukord kergemaks läheb, võiks ka kuskile kaugemale minna. Ja et kohe jaanuaris saatis Finnair ka oma pakkumiste lehe ja et Aasia reisid olid suht mõistliku hinnaga, sai kiirelt otsus langetud, et lendame ja et sel korral Seouli. Nii palju küll oli, et esimese hooga ei tahtnud pikka reisi kahekesi ette võtta ja mõtlesime mitme alternatiivi peale, aga et Kristi ja Mart olid sisuliselt hetkega nõus ühinema, siis oli ka see mure koheselt maas ja sai piletid ära osta.
Kuna reaalse väljalennuni oli praktiliselt pool aastat aega ja et olukord maailmas oli igas mõttes keeruline, siis polnud kuni viimase hetkeni kindlad, et reis ikka toimub.
Esimesed ohumärgid kerkisid peale Ukraina sõja algust, kui kõik Euroopa lennufirmad lõpetasid lendamise üle Venemaa ja igast kanalist hakkas tulema infot lendude tühistamise kohta. Esimene teade Finnairilt tuli juba veebruari lõpus, aga õnneks mitte tühistamise kohta vaid tagasilennu väljumise aja muutuse kohta.
Sel hetkel oli Finnair vist üks viimaseid Euroopa lennufirmasid, kes veel üle Venemaa lendas, aga oli teada, et ka Finnair lõpetab otse lendamise.
Veel kuu edasi ja siis uus teade, aga samuti väljumiste aegade muutuste kohta.
Veel natuke ja uus teade, et lennatakse ringiga ja seoses sellega lennuaeg pikeneb tunni võrra.
Samal ajal tuli uksest-aknast teateid, kuidas erinevad lennufirmad lende tühistavad. Põhjuseks küll valdavalt tööjõuprobleemid, aga ka fakt, et ringiga lendamised on muutunud sedavõrd kalliks, et kasulikum on lennud tühistada.
Igaks juhuks tegime varakult reisikindlustused ja arvestades, et ka koroona näitajad üle kogu maailma hakkasid taas tõusma, siis sai valitud kõige kallim ja kõige tugevama (koroona)kattega kindlustus.
Kui suve alguses ja keskel olid koroonapiirangud veel suht normaalsed, siis juulist alates hakkas igapäevaselt olukord keerulisemaks minema ja reisi alguspäeval muutusid Koreas koroonanõuded taas karmimaks. Lisaks sellele, et vahetult enne lendu tuli kodus PCR test teha, tuli seda teha ka koheselt peale Seoulis maandumist ja mingi info järgi ka kolmandal päeval peale saabumist. 
Nii et närvikõdi kuni viimse hetkeni. Seda enam, et ise olin külmetushaigusega kimpus kaks nädalat enne väljalendu ja Mare jäi samasse tõppe nädal enne väljalendu. Ja et sümptomid olid sarnased koroonale, siis hoolimata sellest, et kiirteste sai teha üle päeva ja kahte triipu ette ei saanud, oli kartus viimase hetkeni, et PCR test võib positiivse tulemuse anda.
Üks päev enne väljalendu andsime Pärnu Synlabis proovi ja hakkasime kohvreid pakkima, teadmata veel, kas saame lennukile või mitte, ehk et kas testi tulemus on negatiivne või juhtub midagi hullemat. Öösel kella 4 ajal hakkas telefon piiksuma ja Synlab teatas sõnumiga, et testi vastused on digiloos nähtavad. Sai siis kohe digilukku sisse logitud ja südame rahustamiseks teada, et mõlemad oleme negatiivsed. Nii et  reis võis alata.
Enne reisi sain veel Finnairi peale tõsiselt vihastada ja vähemalt hetkel olen endale lubanud, et Finnairile mina enam ühtegi eurot ei vii. Eks näeb, aga hetkel olen oma otsuses veel kindel.
Milles siis probleem? 36h enne väljalendu hakkasin Finnairi kodulehel lennule registreerima ja Finnair paigutas kõiki meid erinevatesse lennuki otstesse. Olin varemalt kuulnud teatud odavlennufirmade poliitikast paarid lahutada, et siis kalli raha eest kõrvuti kohti müüa, aga et Finnair, seda poleks uskunud. Helistasin Finnairi infotelefonile, kust targemaks ei saanud. Nemad seal midagi teha ei saa, aga lubati proovida istekohti muuta. Kui 12h hiljem midagi muutunud ei olnud, võtsin klienditoega uuesti ühendust. Info sama, lennukis vabu kohti ei ole ja nemad midagi muuta ei saa. Kui ehk ainult lennujaamas pagasit ära andes ja koha peal registreerides, et lennujaama inimesed näevad tegelikku olukorda lennukis.
Etteruttavalt võib öelda, et ka lennujaamas ei saanud midagi teha ja keegi ei suutnud ka selgitada, miks sama piletiga reisijad lahku istuma pannakse. Ehk et osta istekoht, saad soovitud kohale, soovitud inimese kõrvale istuma. Mida kuradit, see on siis lugupeetud lennufirma poliitika. Ja istusimegi lennuki erinevates otstes. Ja mitte meie ainukesena. Rahulolematuid oli lennukis peale meie ka teisi. Aga mis seal ikka, eks tulevikus arvestame sellega.
Aga koroonatestid tehtud, lennukisõit üle elatud, 25. juuli ennelõunal me Seouli jõudsime.