KOREA reis - III päev. DMZ

 DMZ = Demilitarized Zone

Nagu teada, on Korea poolsaar jagatud pooleks, ülemine poole, ehk Korea Rahvavademokraatlik Vabariik ehk Põhja Korea, on kommunistlik riik, on praktiliselt suletud ja üks vaesemaid riike maailmas. Vaesemaid selles mõttes, et samal ajal kui riigil on suuruselt maailma teine armee ja militaarstruktuurides on hõivatud üle veerandi rahvastikust, on tavainimese jaoks elu erakordselt vaene.

Lõuna Korea ehk Korea Vabariik on rahvaarvult poole suurem ning tänasel päeval üks kiirema arenguga riike maailmas.
Korea oli üks riik kuni II maailmasõja lõpuni, kui Korea kommunistid otsustasid riigis ohjad oma kätte võtta. Ja kuna neid aitas N Liit, siis jõudsid kommunistid praktiliselt kogu Korea vallutada. Vaid päris Korea lõunaosa, Busan ja selle ümbrus jäi kommunistidel vallutamata. Kuna Korea demokraatlikule osale tuli appi USA, siis tegelikkuses toimus sõda N Liidu ja USA vahel 1948 aastal lõpuks otsustati, et Korea jagatakse kaheks. Piir tõmmati ligilähedaselt mööda 38-ndat paralleeli. Ja nii see on tänase päevani. 
Tegelikkuses on Põhja ja Lõuna Korea vahel 3 piiri.
Riigipiir, mis on kahe riigi vaheliseks tegelikuks piiriks. Sellest 3 kilomeetrit mõlemas suunas on demilitariseeritud ala (DMZ), kus on küll mõned külad ja ei midagi muud. Lõuna Korea poolel pidi elama kokku natuke üle 500 inimese, kes tegelevad põllumajandusega, Põhja poolel on ehitatud üks kummitusteküla, näitamaks, et ka seal elu käib. Kuna asi tuli avalikuks ja et mitte naeruväärne näida, viis ka Põhja Korea sinna mõned inimesed.

Ja kolmas on siis militariseeritud ala, kus paikneb Korea sõjavägi
Aga eks igaüks leiab vajadusel põhjaliku info DMZ kohta.
DMZ alale omal käel ei pääse ja vajalik on osta giidiga reis. Maksab see 75-80 tuh woni (60-65 eurot) ja piisab, kui hotellist eelneval päeval ära tellid.
Hommikul kell 7 korjas väike buss meid hotellist peale ja viis meid kogunemiskohta, kus siis suure bussi peale istusime. Sõit esimesse peatumiskohta kestis umbes 1 tund. 
Ootused selle tuuri osas olid suuremad kui tegelikkus. Nägime küll tunnelit, mille Põhja Korea ehitas ja viidi ka piiri vahetus läheduses olevasse observatooriumisse, kus binoklitega on võimalik näha Põhja Korea poole peale. Aga et ilm oli (s)udune, siis ega väga palju näha ei olnud.

Kestis see tuur 6 tundi, nii et pealelõunal olime Seoulis tagasi.

Pealelõunal otsustasime ühe kaubanduskeskuse tuuri teha. Valisime kodule ühe lähema suure keskuse välja ja metroosse. Kui tänavatel on pooled majad söögikohad, siis kaubanduskeskustes on seis sama. Praktiliselt pooled kaubanduskeskuste asukad on toidukohad, nii et raske isegi öelda, mida seal rohkem oli, toidukohti või kaupluseid.

Kindlasti utreerin, aga tundub, et pooled koreakad valmistavad teistele süüa ja teine pool sööb kas väljas või tellib toidu kulleriga koju/kontorisse. Ei ole lihtsalt võimalik, et tuhanded söögikohad suudaksid eksisteerida, kui kodus söödaks. Sa võid suvalises kohas suvalises linnaosas vaevata leida erinevaid toidukohti erinevate menüüdega. Ja mitte, et oleks üks siin ja teine seal, vaid terved tänavad, kus üks söögikoht teise kõrval. ja kõigile jätkub kliente. Toidukullerid liiguvad kõik rolleritega ja neid on ikka väga palju. Ja neid on lihtne ära tunda - rolleril on taga kast ja lenksu küljes reeglina 2 mobiiltelefoni. Üks näitab tellimusi ja teises on GPS kaart. 
Kas see just nii hull on, aga meie jaoks harjumatult palju söögikohti siin on.

Õhtul pimedas jõudsime veel Banpo silla juurde, kus nägime viimast minutit vee- ja valgusshowst mida seal igal õhtul näha saab. Kahjuks jõudsime meie sinna nii viimasel minutil, et nägime seda ehk maksimaalselt minuti jagu.

Ilus koht, kuhu tasub minna.
https://english.visitkorea.or.kr/enu/ATR/SI_EN_3_1_1_1.jsp?cid=1011983

Tähelepanekud:
1. Korea ja ausus ning korrektsus
Tundub, et koreakad on hästi ausad. Lugesin eelnevalt, et võid rahulikult oma koti pingi peale jätta ja kui tunni aja pärast tagasi tuled, on kott samas kohas ja et Koreakad ei ürita sind petta. Raha tagasi andmist ei pea sa kontrollima, keegi lihtsalt ei tule selle peale, et sind petta.
Sain seda omal nahal tunda ja võin kinnitada, et nii see on. Hopp On Hopp Off bussi pealt kiirustades väljudes suutsin oma telefoni bussi põrandale kukutada ja enne seda ei märganud kui uksest väljas olin ja buss läinud oli.
Ja et tegu ei olnud mitte ainult telefoniga, vaid ka mõned vajalikud pangakaardid olid seal vahel, siis kerge ehmatus see oli. Natuke aega ja närvikulu see võttis, aga oma telefoni ma kätte sain ja ka kõik, mis seal vahel oli.
Teine tähelepanek, et suurlinnas ei ole kuulnud politsei sireene. Kui Euroopa suurlinnades on politsei/kiirabi sireenid tavalised, siis siin seda praktiliselt kuulda ei ole. Ja ega ka politsei väga nähtaval ei ole. 
2. Liiklus.
Liiklus on suhteliselt rahulik ja jalakäijana liikuda lihtne. Jalakäijat üle lasta ei taheta, aga kui kui ees oled, siis kohe peatatakse kinni ja lastakse sul minna. Kitsastel tänavatel võib auto sul pikalt selja taga sõita, ilma, et signaalitama hakatakse. samas liikluses vahele ei lasta ja trügitakse viimse hetkeni, et sa rida vahetada ei saaks. Kiirused liikluses on kogu aeg üle lubatu ja pole mingi ime kui taksojuht tiheda liiklusega tänaval 80-90 km/h kihutab.
Rollerid, need sõidavad igal pool ja neile on kõik lubatud. Kust läbi mahub, seal sõidetakse. Ainuke koht, kus rollereid ei ole näinud, on metroo. Ja rolleriga saab vedada kõike. Toidukulleritel on taga väikesed kastid, aga pole mingi haruldus, kui näed rollerit, millel mitme meetri laiused koormad taga või laetud pappkaste pakiraamile nii kõrgele, et jääb mõne madalama tunneli lakke kinni.
Kui välja jätta trügimine ja vahele mittelaskmine, siis liiklus on suurlinna kohta väga normaalne.

Õhtul sai veel natuke mööda linna jalutada ning taksosse ja koju. Homme läheme uuesti kuninga paleed avastama.   

Pildid:
1. DMZ
2. Selja taga on Põhja Korea
3. Banpo sild
4. Banpo silla juures