Veneetsia – Graz (Austria)
Läbisõit 445 km
Läbisõit 445 km
SÕIDUPÄEV
Taas üks tugev sõidupäev. Seda küll mitte nii väga ajaliselt, kuna enamik kilometraažist tuli kiirteel ja kuna sai enamus aega seierit 95 ja 100 vahel hoitud, siis kilomeetrid tulid kiirelt.
Hommikul juba tavapäraselt 9:30 paiku üles, hommikukohvi ja asjade kokkupanek. Ja nagu ikka kuskil tunni – pooleteise pärast on asjad nii kaugel, et saab liikuma hakata. Õhtul olin natuke kirjutanud ja vaja oli veel hommikul eilse päeva tegemised üles riputada (tegelikult küll vist paari päeva vanused tegemised). Tekst läks kiiresti üles, aga piltidega oli probleem. Üleslaadimise kiirus oli nii väike, et suured pildid lihtsalt ei läinud üles. Et kell oli juba 11 saanud ja Veneetsia kämpas oli check out time 11 am, siis korraks läpakas kokku, autosse, check out-i tegema ja kämpa värava taha, et laeb lõplikult pildid üles värava taga. Ja et kontori maja täpselt värava kõrval, siis värava taga ka wifi signaal kõige tugevam. Ok, mõeldud – tehtud ja olimegi majaga värava taga. Aga kui 20 min olin oodanud ja üles olid läinud alles 2 pilti 7-st, oli kannatus juba katkemas ja uued mõtted vaja teoks teha.
Võtsin läpaka sülle ja uuesti kämpasse sisse ja kohe peamaja kõrvale, kus levi pulgad põhjas. Aga kui üleslaadimise kiirus nulli lähedane, ei aita seegi, et levi põhjas – pildid üles ei lähe ja kõik. Veel 20 min ja ka kolmas pilt oli üles läinud ja veel 20 minutit kui nett pange kukkus ja kogu vaev tühjaks tööks osutus. Itaalaste õnn, et neid ühtegi läheduses polnud. Tund aega lolli ootamist ja resultaati ei mingit.
Ei osanud muud karistust Itaalastele välja mõelda, kui et mitte maksta nende kiirtee kasutamise eest ja ka mitte kasutada neid. Aga, kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Nii ka meiega. Klaara juhatas meid mingite soodevaheliste teede peale ja risti vastassuunas sellele, kuhu pidime minema.
Tegelikult oli mõte selline, et liigumegi mingi aeg mööda väikseid teid ja sõidame läbi külade, et
mingitki ülevaadet Itaaliast saada. Aga et see ILUS Itaalia on siiski põhja pool, oli meie algne külavahetee mõte jama. Pöörasime uuesti kiirteele ja Veneetsiast Trevisoni sõitsime ikkagi mööda kiirteed ja maha pöörasime alles peale Trevisot. Ehk et Trevisost kuni Austriani vaatasime ka Itaalia külaelu. Itaali põhja- ja kirdeosa on, nagu Alpi alale kohane, ilus ja suhteliselt korras. Ja muidugi mäed, mis paistavad igast ilmakaarest. Mare pole vist kogu reisi jooksul nii palju pilte kokku teinud kui Itaalia külateedel paaritunnise autosõidu jooksul. Kuna oli pühapäev, siis kõik poed muidugi kinni ja meie soov, osta midagi ka Itaalia poest, kippus osutuma lootusetuks tegevuseks. Üks Metro keskus oli küll lahti, aga see vist oli mingi hulgilao moodi pood, kus ainult kliendikaardi alusel teenindatakse ja kust meid muidugi viisakalt lahkuda paluti. 
Et Itaalia hakkas peagi otsa saama, nautisime veel Itaalia Alpide vaateid ja otsustasime, et enne Austriasse jõudmist võiks Itaalia majandust veidi kosutada ja paar pizzat süüa. Valisime piiriäärse linna Tarviso selleks ja ühe meeldiva söögikoha juures parkisime end suusakuurordi parklasse ja jalutasime ristorantesse. Istume ja ootame ja varsti saabubki kelner, kes suu kõrvuni naeratusega teatab, et kokk läks just lõunale ja et kui tahate, võib ta kooki ja kohvi tuua. Hea, et veel õnge ei pakkunud, et kohalikust ojast kala püüdma minna.
Egas midagi, uuesti autosse ja edasi. Natukese aja möödudes oli tee ääres kohe mitu söögikohta, turg ja ka Itaalia ainuke avatud toidupood.
Ei jõudnud veel mahagi istuda kui juurde lendas ehtitaalasliku näoga kelner ja küsis, et mida soovime. Vaataks enne menüüd või kuidas ning üritasime seda ka kelnerile teada anda. Justkui vastutahtmist läks ta eemale ja lasi meid lauda istuda.
Mina võtsin lasanje, mis väga hea ei olnud (võimalik, et ma ise ei tea, milline üks õige lasanje välja näeb) ja Mare salami pizza, millest ma pool ära sõin. Kiire poeskäik, kus sai 1,6 eurost vahuveini, mida kolme erinevat sorti ja millest Moscato nimeline hiljem ülimaitsvaks osutus. Kuna seda vahuveini müüdi 6-tes pakendites, 1,2 eurot pudel, oleks pidanud kohe kolm 6 pakki ostma. Poes oli ka riiul veiniga, millel veinipudelid valdavalt Hitleri piltidega. Juures muidugi pildistamist keelav märk, aga väikse fotokaga ikka midagi üritasin pildistada. Näeb hiljem, kas midagi peale ka jäi. Austrias liikusime taas mööda kiirteed ja sihtkohta, Grazi, jõudsime suht kiirelt. Et kell oli kõige lollim, mis olla sai, ehk et pool kaheksa, mil kämpasse saad minna täpselt selleks ajaks, et kiire söök ja magama.
Lisaks tuleb tõenäoliselt ka auto eest lahti rakendada, siis loobusime sellest ja sõitsime edasi, et mingi 40 km pärast bensukasse keerata ja rekkade vahel oma laager lahti pakkida. Leidsime päris ilusa koha ühe bensuka taganurgas, kus meie ei seganud kedagi ja meid ei seganud keegi ning paika me jäima. Hiljem tuli üks käru veel meie juurde, nii et tekkis juba kerge kämpingu tunne. Kerge õhtusöök tehtud ja 1,6 eurone vahuvein joodud, tuli selle reisi üks paremaid unesid pilvepiiri peal.
Taas üks tugev sõidupäev. Seda küll mitte nii väga ajaliselt, kuna enamik kilometraažist tuli kiirteel ja kuna sai enamus aega seierit 95 ja 100 vahel hoitud, siis kilomeetrid tulid kiirelt.
Hommikul juba tavapäraselt 9:30 paiku üles, hommikukohvi ja asjade kokkupanek. Ja nagu ikka kuskil tunni – pooleteise pärast on asjad nii kaugel, et saab liikuma hakata. Õhtul olin natuke kirjutanud ja vaja oli veel hommikul eilse päeva tegemised üles riputada (tegelikult küll vist paari päeva vanused tegemised). Tekst läks kiiresti üles, aga piltidega oli probleem. Üleslaadimise kiirus oli nii väike, et suured pildid lihtsalt ei läinud üles. Et kell oli juba 11 saanud ja Veneetsia kämpas oli check out time 11 am, siis korraks läpakas kokku, autosse, check out-i tegema ja kämpa värava taha, et laeb lõplikult pildid üles värava taga. Ja et kontori maja täpselt värava kõrval, siis värava taga ka wifi signaal kõige tugevam. Ok, mõeldud – tehtud ja olimegi majaga värava taga. Aga kui 20 min olin oodanud ja üles olid läinud alles 2 pilti 7-st, oli kannatus juba katkemas ja uued mõtted vaja teoks teha.
Võtsin läpaka sülle ja uuesti kämpasse sisse ja kohe peamaja kõrvale, kus levi pulgad põhjas. Aga kui üleslaadimise kiirus nulli lähedane, ei aita seegi, et levi põhjas – pildid üles ei lähe ja kõik. Veel 20 min ja ka kolmas pilt oli üles läinud ja veel 20 minutit kui nett pange kukkus ja kogu vaev tühjaks tööks osutus. Itaalaste õnn, et neid ühtegi läheduses polnud. Tund aega lolli ootamist ja resultaati ei mingit. Ei osanud muud karistust Itaalastele välja mõelda, kui et mitte maksta nende kiirtee kasutamise eest ja ka mitte kasutada neid. Aga, kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Nii ka meiega. Klaara juhatas meid mingite soodevaheliste teede peale ja risti vastassuunas sellele, kuhu pidime minema.
Tegelikult oli mõte selline, et liigumegi mingi aeg mööda väikseid teid ja sõidame läbi külade, et
mingitki ülevaadet Itaaliast saada. Aga et see ILUS Itaalia on siiski põhja pool, oli meie algne külavahetee mõte jama. Pöörasime uuesti kiirteele ja Veneetsiast Trevisoni sõitsime ikkagi mööda kiirteed ja maha pöörasime alles peale Trevisot. Ehk et Trevisost kuni Austriani vaatasime ka Itaalia külaelu. Itaali põhja- ja kirdeosa on, nagu Alpi alale kohane, ilus ja suhteliselt korras. Ja muidugi mäed, mis paistavad igast ilmakaarest. Mare pole vist kogu reisi jooksul nii palju pilte kokku teinud kui Itaalia külateedel paaritunnise autosõidu jooksul. Kuna oli pühapäev, siis kõik poed muidugi kinni ja meie soov, osta midagi ka Itaalia poest, kippus osutuma lootusetuks tegevuseks. Üks Metro keskus oli küll lahti, aga see vist oli mingi hulgilao moodi pood, kus ainult kliendikaardi alusel teenindatakse ja kust meid muidugi viisakalt lahkuda paluti. 
Et Itaalia hakkas peagi otsa saama, nautisime veel Itaalia Alpide vaateid ja otsustasime, et enne Austriasse jõudmist võiks Itaalia majandust veidi kosutada ja paar pizzat süüa. Valisime piiriäärse linna Tarviso selleks ja ühe meeldiva söögikoha juures parkisime end suusakuurordi parklasse ja jalutasime ristorantesse. Istume ja ootame ja varsti saabubki kelner, kes suu kõrvuni naeratusega teatab, et kokk läks just lõunale ja et kui tahate, võib ta kooki ja kohvi tuua. Hea, et veel õnge ei pakkunud, et kohalikust ojast kala püüdma minna.
Egas midagi, uuesti autosse ja edasi. Natukese aja möödudes oli tee ääres kohe mitu söögikohta, turg ja ka Itaalia ainuke avatud toidupood.
Ei jõudnud veel mahagi istuda kui juurde lendas ehtitaalasliku näoga kelner ja küsis, et mida soovime. Vaataks enne menüüd või kuidas ning üritasime seda ka kelnerile teada anda. Justkui vastutahtmist läks ta eemale ja lasi meid lauda istuda.
Mina võtsin lasanje, mis väga hea ei olnud (võimalik, et ma ise ei tea, milline üks õige lasanje välja näeb) ja Mare salami pizza, millest ma pool ära sõin. Kiire poeskäik, kus sai 1,6 eurost vahuveini, mida kolme erinevat sorti ja millest Moscato nimeline hiljem ülimaitsvaks osutus. Kuna seda vahuveini müüdi 6-tes pakendites, 1,2 eurot pudel, oleks pidanud kohe kolm 6 pakki ostma. Poes oli ka riiul veiniga, millel veinipudelid valdavalt Hitleri piltidega. Juures muidugi pildistamist keelav märk, aga väikse fotokaga ikka midagi üritasin pildistada. Näeb hiljem, kas midagi peale ka jäi. Austrias liikusime taas mööda kiirteed ja sihtkohta, Grazi, jõudsime suht kiirelt. Et kell oli kõige lollim, mis olla sai, ehk et pool kaheksa, mil kämpasse saad minna täpselt selleks ajaks, et kiire söök ja magama.
Lisaks tuleb tõenäoliselt ka auto eest lahti rakendada, siis loobusime sellest ja sõitsime edasi, et mingi 40 km pärast bensukasse keerata ja rekkade vahel oma laager lahti pakkida. Leidsime päris ilusa koha ühe bensuka taganurgas, kus meie ei seganud kedagi ja meid ei seganud keegi ning paika me jäima. Hiljem tuli üks käru veel meie juurde, nii et tekkis juba kerge kämpingu tunne. Kerge õhtusöök tehtud ja 1,6 eurone vahuvein joodud, tuli selle reisi üks paremaid unesid pilvepiiri peal.PILDID:
1. Itaalia autoaknast
2. Itaalia autoaknast, vol. 2
3. Itaalia autoaknast, vol. 3
4. Veiniriiul Terviso veinipoes
5. Terviso suusakuurordi ees
6. Austria autoaknast
No comments:
Post a Comment