KOREA reis - VI päev. Busan

 Täna rendime auto ja järgnevad 3 päeva avastame Busani ja selle lähiümbrust autoaknast. Loodetavasti saame suurlinna liikluses hakkama ja loodetavasti ei pea järgnevate päevade jooksul politseile aru andma, et miks mingit liikluseeskirja rikkunud oled. On ju teine kultuur, teised kombed, teised liiklusmärgid, valgusfoorid ja teemärgistused. Hea vähemalt, et liiklus on parempoolne.
Etteruttavalt võib öelda, et kui paar punasega ristile sõitmist (õnneks kedagi ei seganud) välja jätta, möödus kõik probleemivabalt.

Liiklus on Korea suurlinnades suhteliselt rahulik. Ainuke asi, millega ei harjunudki, olid valgusfoorid ja vasakpöörded. Kolme päeva jooksul ei suutnudki aru saada, et mis juhul võib rohelisega pöörata ja millisel juhul peab ootama vasaknoole süttimist fooris. Ja et mitte väga oma pead vaevata, siis käitu, nagu kohalikud. Keerulisem oli siis, kui olid esimene auto foori all vasakpööret ootamas. Aga ka see olukord sai lahenduse. Kui roheline süttib, siis lihtsalt ei liigu paigast ja ootad, kas tagumine auto hakkab signaalitama. Kui ei, siis kõik korras, järelikult peab rohelist noolt veel ootama, kui signaalitavad, siis gaas põhja.
Esimene asi, mida vaatama suundusime, oli Gamcheon Culture Village

Tegu mäeküljel asuva trepina üles minevate majadena, mille katused on noored ära värvinud. Iga maja katus erinevat värvi, nii et kaugelt vaatad, nagu lapitekiga tegu. Ja nagu ikka, kus vähegi rahvast liigub, igal pool suveniiripoekesed ja toidukohad. Jalutasime mööda suuremat teed üles ja alla tulime mööda treppe ja majadevahelisi jalgradu. Maja maja küljes kinni ja väikesed teerajakesed (tänavad) majade ees, mida mööda saad liikuda. Huvitav see, et igal tänavakesel oli tualett. Kas tõesti on kogu see linnaosa ilma majasiste tualettideta ja kasutatakse ühistualette. Raske uskuda.
Edasi Busani suur sild, Gwangan Bridg, millel pikkust 7,4 km ja mis kõrgub 35 m kõrgusel üle veepinna. Sild on kahe korruseline, nii et erinevad sõidusuunad on erinevatel korrustel. Sild nagu sild ikka, ühel pool paistab meri ja teisel pool linn. Seda küll, et kõrgelt on linnale päris kena vaatepilt. Et sillalt pistis kohe ka Busani rand, said kiirelt plaanid ringi mängitud, edasi-tagasi üle silla sõidetud ja suund rannale võetud. 

Esimene probleem oli auto parkimine. Aga leidsime ühe parkimismaja ja saime auto ära parkida.

Vahemärkusena parkimisest. See on ka üks asi, millega peab arvestama, kui auto rendid. Parkimine on päris imelik ja keeruline. Üldiselt koreakad ise pargivad sinna, kus ruumi on. Ohutuled põlema ja seisavad teine kord keset tänavat. Aga seda vist siiski mitte väga pikalt. 
Tänavate äärtes, ka väikeste, on kollased katkendlikud ja pidevjooned, sinised-punased kolmnurgakesed, valged jooned ja valged ristjooned. Mida need kõik tähendavad, ega päris täpselt ei teagi, aga tundub, et värvilised kolmnurgad näitavad väravakohti, kollane pidev keelab peatumise, kollane katkendlik lubab peatuda ja kui valge ristjoon on, siis vist ka parkida. Aga päris kindel ei ole. Autot me hotelli parklas hoida ei saanud, kohti lihtsalt ei olnud, nii ööseks jätsime auto hotelli lähedal olevatele tänavatele. Ära ei viidud ja ühtegi kviitungit kojameeste vahelt ei leidnud, nii et mine sa tea, kas parkisime õigesti või lihtsalt tegu hea õnnega. 
Tänavate ääres, kus autot parkima mahub panna, võib leida kõikvõimalikke potsikuid, punased koonuseid, kanistreid jms, märgistamaks vist kellegi privaatseid kohti. Aga tundus, et nii ka müüakse parkimist. Näed tänava ääres rida torbikuid ja nende vahel taati istumas. Maksad talle väikese summa ja laseb sind märgitud kohale parkima. Linnas on ka piisavalt parkimismaju ja Seoulis ka parkimisroboteid. Sõidad sisse ja auto liigub sul kuskile kaugele ja kõrgele. Kesklinna parkimismajad just kõige odavamad kohad ei ole. Meie auto poole päevane parkimismajas hoidmine maksis 19000 woni (ca 15 eur), aga arvestades, et tegu oli kohe ranna kõrval oleva kohaga, siis vist ka mitte liialt kallis.

Gwangali rand on Busani kesklinna rand, poolkuu kujuline 1,4 km pikk ja 25 m laiuse liivaribaga. Rahvast väga palju ei olnud, nii et sai rahulikult rannapromenaadil jalutada kuni ranna lõpus olev muuli ja kalasadamani. Kristi ja Mart otsustasid ujuma minna, minul vahetusriideid kaasas ei olnud, nii et ujumine jäi mõnda järgnevat päeva ootama. Aga kohe ka uus mure, kus riideid vahetada. Mingeid kabiine ei ole, nii et ainuke võimalus on avalik tualett. Seda nad ka kasutasid. Nagu juba eelnevalt mainisin, kohalikke vees ei olnud. Olid, aga väga vähesed ja needki valdavalt lapsed.
Randa jõudes jäi silma umbes 100 m pikkune piiratud ala, mis oli vaibaga kaetud. Tagasi tulles oli vaibal tohutult palju väikeseid droone. Midagi pidi hakkama toimuma, kõige tõenäolisemalt mingi valgusshow. Mingid poisid, kes seal askeldasid, kinnitasid meie arvamust ja et valgusshow algab täpselt kell 20.00 ning teine kell 22
Et esimeseni oli aega 3 tundi, siis otsustasime, et tunnikese jalutame ümberkaudsetel tänavatel, siis valime mõne pikema toimega söögikoha välja, sööme pika õhtusöögi ja siis juba sätime end droonide valgusmängu vaatama.
Sõime sellises söögikohas, kus tuuakse lauale toored produktid, tõstetakse minigrill keset lauda ja ise grillid endale toidu. Üle terve Korea tundub selliseid isegrillimise  toidukohti palju olevat.

Kell 19 oli väljas juba suht pime ja seadsime sammud uuesti ranna poole, tuleb ju varakult sobiv istekoht leida. Rannast avanes ka vaade suurele sillale ning pool kaheksa lülitati seal valgustus sisse. Valgustus mitte valgustamise mõttes, vaid ka seal hakkasid tulukesed ja ekraanid vilkuma. Lisaks ilmusid silla alt purjekad ja kaatrid, millelt praktiliselt pool tundi järjest lasti ilutulestikku. Ei midagi väga suurt, tavalised poes müüdavad ilutulestikupaketid, mis lendavad 20-30 m kõrgusele, aga ilus vaadata ikka.
Ja täpselt kell 20 algas muusika ja taevasse tõusid sajad või isegi tuhanded droonid, mis muutsid värv ja kohti, moodustades erinevaid äratuntavaid kujundeid ja liikumisi. Väga sürr vaatepilt, kui taevas on täis värvilisi tulukesi, mis erinevaid kujundeid moodustavad. Kestis see kokku ehk mingi 15 min (aega raske hinnata, kui vaatad ammulisui taevasse). 
Natuke vaatasime veel ka sillal toimuvat värvide mängu ja oligi aeg hotelli sõitma hakata. Pisike

probleem tekkis veel auto kätte saamisega parkimismajast, kuna tõkkepuu lihtsalt ei avanenud. Lõpuks ilmus parklavalvur, kes mingil viisil selgeks tegi, et parkimisautomaat ei tunnista võõraid kaarte.  Maksin talle 19000 woni peo peale ja onu kasutas oma kaarti. Välja me saime ja ka hotelli jõudsime.      

Tähgelepanekud
1. Korealaste liikumine
Huvitav on see, kuidas korealestest teenindav personal liigub. Nad mitte ei käi, vaid jookseva imelike lühikeste sammudega. Ka tänane parklavalvur sibas oma lühikeste sammudega tuppa oma kaarti tooma ja tagasi. Samuti suuremate poodide müüjad ja isegi söögikohtade teenindajad. Noored ei liigu nii, aga just keskealised ja vanemad. Seda liikumist on väga naljakas vaadata ja iga kord tahaks öelda, et ära kiirusta, nii kiire meil ei ole, et peaksid meie pärast jooksma.
2. Korealaste rannakombed.
Eelnevalt kirjutasin, et Busani rannas ujujaid ei näinud. Päeval rannas väga palju rahvast ei olnud, nii et liival sai rahulikult käia, ilma, et kellegi otsa komistaks. Aga need, kes seal päevitasid, kui nii seda tegevust võib nimetada, olid kõik riides ja mõned ka varjude all. Ja mis eriti imelik, ka ujumas käidi riietes. Paremal juhul "sukkpükstes" ja pika varrukatega särgis, mõnel juhul tavalistes tänavariietes. Väidetavalt hoiavad korealased oma nahka päevitamise eest, et nahk kauem ilus püsiks. Eks see vist läheb natuke kokku nende üldise arusaamisega välise ilu väga ja väga suurest tähtsusest.

Homme teeme siis pikema ringi linnast välja.    

Pildid:

1. Gamcheon Culture Village
2. Gamcheon Culture Village
3. Gwangali rand
4. Gwangali rand. Õhtune silla valgusmäng
5. Droonide valgusshow fragment (Et mastaapidest aru saada, kujutis asub ca 200 m kaugusel)