Öösel oli kõvasti vihma sadanud ja ja veel hommikul tibutas kergelt. Nii et pidime natuke ootama, et ilma vihmavarjuta välja saaks minna. Pool üksteist oli aga taevas pilvitu ja võis oma viimast täispikka päeva nautima hakata.
Incheon on saar (tegelikult kuulIncheoni alla ka osa mandrimaast, mitte ainult saar) on saaremaast täpselt poole väiksem, aga elab/töötab seal 2,9 miljonit inimest. Nii et võib vaid ette kujutada, mis olukord seal on, kui tihedalt on see piirkond asustatud. Nii et pole ime, kui terve piirkond on ehitatud pilvedesse.
Pilvelõhkujad ja veel pilvelõhkujad, sekka ka mõni madalam maja, millel korruseid alla 20-ne.
Saar on ajalooliselt kuulus selle poolest, et Vene-Jaapani sõja esimesed lasud tehti Incheoni saarel. Korea sõja ajal, 1950 a suvel, maandusid ameerika esimesed dessandid just Incheoni saarel, kust algas Korea lõunaosa vabastamine Põhja korea okupatsioonist. Tänasel päeval on Incheoni saar tuntud eelkõige oma tööstuse poolest. Tänu vabatsoonile, on suur osa Seouli ümbruse suurtest ettevõtetest koondunud just Incheoni. Incheonis on ka Seouli uus rahvusvaheline lennuväli. Incheoni sadam on suuruselt teine sadam Koreas peale Busani.
Nii et Incheoni keskparki me suundusime. Asub see Seouli kesklinnast umbes 30 km kaugusel ja mitme ümberistumisega, võttis rongisõit aega tund ja 40 min. Aga et meil midagi muud tänaseks plaanis polnud ja et ilm kiskus ka natuke soojaks, siis poolteist tundi jahedas rongis oli päris hea vaheldus kuumaga linna vahel jalutamisele.
Ettekujutus pargist oli küll natuke suurem ja võimsam, kui see tegelikult oli, aga mis seal ikka, kohal olime ja ringi jalutasime. Nagu eelnevalt mainisin, oli tegu kunstliku kanaliga, mille mõlemas ääres 100-150 m laiune pargivöönd. Kanali kallastel väikesed loomaaedikud ja kanalil akutoitega erinevad rendipaadid ujumas. Kaugelt vaatasime, et tegu vesijalgratastega, aga tegelikult akutoitega paadikestega. Mõni oli paadi kujuline, mõni katamaraan, mõni ümar, nagu pannkook. Ühe sellise pannkoogi ka rentisime 30 minutiks. Sõita sai paarsade meetrit mööda kanalit, ümber tehissaare ja tagasi ning täpselt 30 min läbi oligi.
Mainimata jäi, et kuna tegu saarega, ümberringi soolane vesi, et öösel oli kõvasti sadanud ja maapind märg, ning et temperatuur umbes 35 kraadi, siis tunne oli, et istud türgi saunas. Tundsid, kuidas raske niiske õhk õlgadele pressis. Ja kui vahepeal tuul ka täiesti ära kadus ja ühtegi puud päikesevarju pakkumas polnud, oli tõesti selline tunne, et oled leiliruumis. Pikalt olla ei kannatanud. Paar tundi ja hakkasime rongipeatust otsima.
Tagasi linna jõudes mina enam õues olla ei soovinud, selle asemel et kõrvetava päikese ja kõrge niiskusega väljas olla, eelistasin hotelli jahedat tuba. Mare läks veel poode kontrollima.
Nii palju veel väljas käisime, et kella seitsmest asusime õhtusöögikohta otsima. Kui arvata, et söögikoha leidmine läheb kergelt, arvestades, et kõrvaltänavatel ainult söögikohad on, siis nii see päris ei olnud. Kristi ja Mart läksid omaette sööma, meie omaette.
Etteruttavalt võib öelda, et aega võttis 45 min, kui lõpuks maha istusime ja seda ka minu väga konkreetse nõudmise peale, et kui siia nüüd sööma ei jää, läheme hotelli ja oleme näljas :) Peretüli söögikoha valiku pärast.
Lõpuks siiski söönuks saime ja tuleb tunnistada, et päris maitsev oli.
Tähelepanekud:
1. Siseruumide konditsioneeritud õhk.
Korealased hakkavad hulluks minema oma konditsioneerimisega. Kõikides siseruumides on temperatuur 18 kraadi peale keeratud, samuti metroorongides, taksodes ja ju vist ka bussides. Lihtsalt jube on +35 kraadisest õuest 18 kraadisesse tuppa astuda. Kusjuures töötavad ka suured ventilaatorid, nii et jäine õhk lööb uksel näkku. Täiega tekkis kartus, et kui sellise temperatuurimuutusega
2. Niiskus
Õhuniiskus on kõrge ja kui ka vihma sajab, on olukord ikka täiega raske. Sauna leiliruumi tunne tekib ja iga kiirem samm lööb hetkega higi lahti. Kui veel natuke mäkke ronid, võid kindel olla, et 5 minuti pärast võid särgist higi välja väänata.
Homme siis Korea viimane päev.
Pildid:
1. Incheon
2. Incheon
3. Paadireis kanalil
4.Tüürimees Mare
5. Pissivad vanamehed
No comments:
Post a Comment