7. Päev - Jõudmine kaugeimasse sihtkohta

VII päev

70,26842N; 24,10293E – Skardsvag

Läbisõit 170 km

Renele palju-palju-palju õnne

Juba öösel hakkas vihma sadama ja oli selline vastik hoovihm- korra tugevamalt, siis jälle nõrgemalt, nii et kogu aeg oli mingi vastik kolin katusel. Ehk et uni kõige mõnusam ei olnud. Vihma sadas ka hommikul ja et erilist kiiret ei olnud, ei hakanud ka enne vihma lõppu voodist välja ronima. Esimesed vaiksemad hetked tekkisid alles peale ühteteist. Pakkisime siis kiiresti end sõiduvalmis ja teele. Etteruttavalt nii palju, et sadas kogu päeva. Mitte küll tihedat vihma, aga pidevalt oli hall ja vihmasabinad käisid iga mingi hetke tagant üle.

Eile õhtul sai natuke eeltööd teha ja kõige parem kämpa välja valitud, nii et koordinaadid Klaarale kätte ja minek.  Esimesed 50 km sõitsime platool ja vaadata polnud midagi. Ainult norrakate suvemajad ja et tee kulges jõe kõrval, siis iga natukese maa tagant mõni kalamehe auto. Et täna pühapäev, siis vist kõik kohalikud kas seenemetsas või õngega jõe ääres.

Sadakond kilomeetrit enne lõppu muutus maastik ja tee taas kardinaalselt. Tee hakkas kulgema mööda põhjamere kallast, jälgides rannajoont. Et tegu päris mägise alaga, oli suures osas tee mäekülgedele rajatud ning kõige pikem sirge täpselt paari auto pikkune. Lisaks tunnelid, millest pikim ligi 7 km pikk. Mingitest foorumitest sai ennem loetud, et see pikk tunnel on tasuline, aga meie küll ühtegi sellist kohta ei näinud, kus raha saaks ära anda. Äkki kunagi oli, aga praegust on küll kõik tunnelid tasuta.

Kämpasse jõudsime kella kolme paiku ja asub see umbes 12 km kaugusel Nordkappist. Nii et homme hommikul tuleb veel veidi sõita, et sinna päris õigesse põhjatippu saada. Kuna vihma ikka sadas, ei olnud mingit isu välja minna. Kerge uni, siis õhtusöök ja edasi kuuma dushi alla. Kui pea nädal aega oled end pesnud karavani peldiku väikses kraanikausis ja külma veega, siis kuum dush, kus ei pea vee pärast muretsema, on ikka mõnus küll. Esimese hooga lihtsalt ligunesin kuuma vee all ja unistasin, et oleks siin veel saun, oleks elu pea täiuslik.

Et kämpa kontoris oli tasuta wifi, sai veel uudised läbi loetud, blogi tekst üles laetud ja ka mõned pildid lisatud ja siis kadus ühendus ära. Hakkasin juba Norrat natukegi normaalseks riigiks pidama, ja siis näidatakse sulle taas, et ei saa sa ikka oma soovide järgi käia. Kell 10 pani kämpa töötaja ukse lukku, et koju koiku peale minna ja loomulikult tõmbas ka wifi juhtme seinast välja. Kui on öörahu, siis on öörahu ja ei mingit interneti kasutamist enam. Aga hea seegi, et see piskugi, mis anti, oli tasuta.

Nii et kui päev kokku võtta, siis oli palju vihma ning üle pika aja sai end korralikult puhtaks pesta.

Homme siis reisi kõige olulisem hetk – Euroopa kõige põhjapoolsema punkti vallutamine. Etteruttavalt küll nii palju, et kõige põhjapoolsem on väikse ( ca 18 km) jalgsimatka kaugusel Nordkapist, aga eks täpsemalt juba homse päeva sissekandes   

Pildid:
1. Hommikused pannkoogid
2. Põdrad teel (vol 1)
3. Põdrad teel (vol 2)