III
Päev
Jyvaskyla
– Oulu
Läbisõit
325 km
Hommik
Minimani parklas algas kell 6, kui mingi harjamasin akna alt mitu
korda edasi-tagasi suure kohina saatel mööda sõitis. Aga õnneks
oli kell veel nii varajane, et unele see väga ei mõjunud ja hetk
peale koristustööd magasime taas. Mingi aeg hiljem ajas Mare end
püsti ja pliidi äärde. Ja hetke möödudes, avastades, et kell
natuke kaheksa läbi, ronis üllatushüüde saatel teki alla tagasi.
Sellist asja ju ometi juhtuda ei tohi, et puhkuse ajal kell kaheksa
üles tõustakse.

Eelnevalt
veel nii palju, et eile ostsime Minimanist presskohvikannu, mis
hommikul, peale vee sissevalamist, osutus põhjatuks. Põhjatuks
mitte selles mõttes, et hästi palju vett sisse mahuks, vaid
põhjatuks selles mõttes, et kõik sissevalatud vesi kukub
põrandale. Nimelt puudus kohvikannul põhi
Nii
et enne väljasõitu veel poodi kohvikannu vahetama. Kohvikann
vahetati muidugi ringi, aga ega selle uue kannugagi kõik libedasti
läinud. Kohvikannu sõelale pressides läks vars küll lõpuni
kohvikannu sisse, aga sõel jäi kohvi peale. Nii ei ole Soomes
olukord parem midagi kui Eestis, samamoodi võid poest saasta saada.
Sel korral ei läinud enam kohvikannu vahetama (mis sa sest vahetad,
kui uus on samasugune ja võimalik, et veel hullem), selle asemel
tõin poest tuubi liimi ja homme hommikul teeme katkisele kannule
upgreidi ja loodetavasti saame tulemuseks parema toote, kui algselt
tehasest välja tuli.

Jyvaskylas
asub Soome sõjaväe lennuväli, -lennukool ja -lennuväe staap. Ning
loogiline ja loomulik, et sinna ka muuseum tehtud. Ekspositsioon ei
ole loomulikult nii suur kui mõni ameerika analoogidest, aga hea
ülevaate annab Soome sõjalennuväe arengust küll. Suhteliselt
väikesele pinnale on päris suur hulk suuremaid ja väiksemaid, ning
uuemaid ja vanemaid lennumasinaid mahutatud. Lisaks mootorid, relvad
ja sidevahendid, nii et vähemalt tunniks ajaks on seal tegemist
isegi siis, kui iga ekspositsiooni juures kirjeldust lugema ei jää.
Mis väga meeldis, oli võimalus nii Vene- kui ka Rootsi päritolu
hävituslennukite piloodi koha peale istuda ja kõiki nuppe ja kange
näppida, mis piloodi käe ulatuses on.

Edasi
Oulu poole ja õhtul viiest olime kohal. Päris Oulu välja ei
jõudnud, kuna mõni kilomeeter enne Oulut asub Põhja-Soome suurim
kaubanduskeskus Zeppelin ja et ostukeskuste parklad on head
ööbimiskohad, pöörasime sisse. Saime enda käsutuse nurgataguse
parkla, kus ruumi tuhandele autole ja mis kõige toredam, ka vool oli
olemas. Iga tunni aja tagant tuli vool uuesti sisse lülitada, aga
käru aku saame kenasti täis laadida.
Paar
tunnikest taas poodide külastamiseks ja veendumiseks, et
ajakirjanduse jutud Soome toidupoodide odavatest hindadest on pehmelt
öeldes müüt. Äkki me ei oska otsida, aga juba teist õhtut
järjest oleme otsinud neid imeodavaid hindu, aga ei leia. On küll
mõned asjad ligilähedaste hindadega, aga et päris odavamad – no
ei ole leidnud.
Kesk-Soome
loodus on üllatavalt sarnane sellele, mis kodus, eriti Kesk Soome
ülemine pool, kus järvi jääb vähemaks ja põllumaad tekib
juurde. Kui allpool oli palju kuuske, siis kuskil sadakond
kilomeetrit enne Oulut sai valdavaks männi, kase ja lepa kooslus,
ehk et sama, mis Eestis ja et kõrgeid mägesid siinkandis pole, on
maastik suht Lõuna Eesti taoline. Nii et sõidad ja sõidad ning
ainuke, mis teisiti on, kui kodus, on natuke väiksemad autode
numbrid ja mõned teise nimega bensukad teede ääres.

Kokkuvõtvalt
oli üks sõidupäev ühe muuseumikülastuse ja kaubanduskeskuses
veedetud õhtuga. Homme hommikul (pigem siiski keskpäeval )sõidame
Oulu ja vaatame seal ringi. Kui ilm normaalne, saab ratastega linnas
liikuda, kui ei, eks peab siis autoaknast linna vaatama.
Pildid:
1. Hommikune ettevalmistus Minimani parklas
2. Lennundusmuuseum, üks allakukkunud hävitaja
3. Lennundusmuuseum, Saab hävitaja piloodikoht
4. Lennundusmuuseum, ülevaade rõdult
5. Lennundusmuuseum, Saab hävitaja
No comments:
Post a Comment