18. Päev (26.07.)
Örebro - Stockholm
Kokku läbisõit 197 km
Kokku läbisõit 197 km
STOCKHOLMI JÕUDMISE PÄEV
Täna oli üks otsatult
lahe päev. 10-st liikuma ja ühest päeval juba kämpas ja päev õhtal. Puhkus
missugune.
Eilne päev oli olnud reisi kõige soojem ja ime, et õhtul pauguga vihma ei tulnud. Taeva ajas küll päris mustaks, aga ju see vihm mujalt mööda läks. Et sooja oli veel õhtul 26 kraadi ja et olime tulnud külmast Norrast, kus veel eile oli ainult 16 kraadi ja mõned päevad varem ainult 14 kraadi, siis 26 kraadine soojus hakkas juba halvasti mõjuma. Ei aidanud ka külm õlu, ega piiratud koguse külma veege pesemine. Higi oli lahti, nagu saunas. Katuseluugi tegime muidugi pärani lahti, aga sellel teine häda, müra tuli sisse ja et kiirtee mahasõit päris lähedal ja ka mingi kaupluse kliimasüsteem töötas, oli taustamüra päris kõva. Aga parem natuke müra kui higistav kere. Õnneks öö läks nats jahedamaks, nii et päris normaalne uni oli hommikuni. Selle hetkeni, kui kuskil kuue paiku üks kohalik tuli oma prügi ära viskama. Et magasime kaubanduskeskuse prügikastide läheduses, siis kolin, mis tekib kotitäie pudelite kukkumisel metallkonteinerisse, on päris võigas. Siis hakkas kaupluse ventilatsioonisüsteem täie võimsusega veel tööle ja siis hakkasid hommikused kaubaautod keskuse tagaukse juurde sõitma, nii et uni oli suht rikutud. Aga et oleme kanged, siis enne üheksat üles ikka ei tõusnud. Ja enne 10-t sõitma ka ei saanud.
Et sõita oli 200 kilomeetrit ja kogu aeg kiirteel, siis ei läinudki kaua, kui Stockholmi tuled paistma hakkasid.
Rootsi ikka üllatab, võrreldes Norraga kohe näed, et siin elu käib. Ei saa aru, kas rootslased ongi selline tarbija rahvus, aga iga väiksema küla juures vähemalt üks suur kaubanduskeskus, mõne juures ka kaks. Linnade äärsed on suuri keskusi nii täis, et annab kohe valida, et millisesse minna ja millisesse mitte. Täitsa müstika, kui erinevad kaks naaberriiki võivad olla. Ja iga küla juures käib mingi tootmistegevus. Eile juba kirjutasin sellest, aga erinevus on nii suur, et taas hakkad mõtlema, et kas Norras peale fjordide, lõhe ja nafta veel midagi on, või nende kolmega kogu Norra majandus piirneb (ok, ärgem turismi ja metsa unustagem).
Klaara juhatas meid kiirteelt maha ja mingitele eriti kitsastele kõrvalteedele. Esimese hooga ei sanud arugi, et mis jama nüüd on, näitab veel 15 km lõpuni ja juba teed nii kitsad, et kaks autot kõrvuti ei mahu sõitma. Pärast raalisime muidugi välja, et Klaaral ei olnud käsk meid mitte kõige kiiremat teed pidi kämpasse tuua, vaid kõige otsemat. Ja nii ta mööda äärelinna kitsaid tänavaid meid sõidutaski. Aga tore oli ka äärelinna näha, nii et tänud Klaarale. Mingi hetke pärast tõi meid uuesti suurele teele ja mingi hetke pärast juba kämpasse.
Et täna midagi plaanis polnud, võtsime kämpa registratuurist Stockholmi materjale ja uurisime homse päeva võimalikku päevakava.
Kui Oslos kurtsime, et muuseumid on kallid ja 2 päeva Oslo pass maksis 55 eurot, aga et keskmine hinnatase ongi kõrge, siis suhteliselt olid muuseumihinnad päris vastuvõetavad. Stockholmis on selles osas olukord ikka päris hull. 2 päeva Stockholmi pass maksab 75 eurot. Ka üksikute muuseumide piletid olid Oslos 6-8 eurot, mis võrreldes Stockholmi 8-17 euroste hindadega suhtelist ikka tugevalt soodsamad. Nii et väga suure tõenäosusega käime läbi 2-3 olulisemat kohta ja sõidame ratastega lihtsalt niisama ringi ja vaatame linna. Aga eks sellest, mida vaatasime, juba homme.
Et kell oli veel noor, võtsime rattad ja tegime väikse rattasõidu ümbruskonnas. Et aga midagi erilist ümbruskonnas ei olnud, siis piirdus rattasõit 2 kilomeetriga. Ainuke, mille leidsime, oli järv ja rand järve kaldal, otse kämpa kõrval. Nii et täiesti võimalik, et ilusa päevaga saame ühe päeva järve ääres päikest võtta.
Päeva kokku võttes polegi midagi rohkemat kirjutada, kui et jõudsime Stockholmi.
Eilne päev oli olnud reisi kõige soojem ja ime, et õhtul pauguga vihma ei tulnud. Taeva ajas küll päris mustaks, aga ju see vihm mujalt mööda läks. Et sooja oli veel õhtul 26 kraadi ja et olime tulnud külmast Norrast, kus veel eile oli ainult 16 kraadi ja mõned päevad varem ainult 14 kraadi, siis 26 kraadine soojus hakkas juba halvasti mõjuma. Ei aidanud ka külm õlu, ega piiratud koguse külma veege pesemine. Higi oli lahti, nagu saunas. Katuseluugi tegime muidugi pärani lahti, aga sellel teine häda, müra tuli sisse ja et kiirtee mahasõit päris lähedal ja ka mingi kaupluse kliimasüsteem töötas, oli taustamüra päris kõva. Aga parem natuke müra kui higistav kere. Õnneks öö läks nats jahedamaks, nii et päris normaalne uni oli hommikuni. Selle hetkeni, kui kuskil kuue paiku üks kohalik tuli oma prügi ära viskama. Et magasime kaubanduskeskuse prügikastide läheduses, siis kolin, mis tekib kotitäie pudelite kukkumisel metallkonteinerisse, on päris võigas. Siis hakkas kaupluse ventilatsioonisüsteem täie võimsusega veel tööle ja siis hakkasid hommikused kaubaautod keskuse tagaukse juurde sõitma, nii et uni oli suht rikutud. Aga et oleme kanged, siis enne üheksat üles ikka ei tõusnud. Ja enne 10-t sõitma ka ei saanud.
Et sõita oli 200 kilomeetrit ja kogu aeg kiirteel, siis ei läinudki kaua, kui Stockholmi tuled paistma hakkasid.
Rootsi ikka üllatab, võrreldes Norraga kohe näed, et siin elu käib. Ei saa aru, kas rootslased ongi selline tarbija rahvus, aga iga väiksema küla juures vähemalt üks suur kaubanduskeskus, mõne juures ka kaks. Linnade äärsed on suuri keskusi nii täis, et annab kohe valida, et millisesse minna ja millisesse mitte. Täitsa müstika, kui erinevad kaks naaberriiki võivad olla. Ja iga küla juures käib mingi tootmistegevus. Eile juba kirjutasin sellest, aga erinevus on nii suur, et taas hakkad mõtlema, et kas Norras peale fjordide, lõhe ja nafta veel midagi on, või nende kolmega kogu Norra majandus piirneb (ok, ärgem turismi ja metsa unustagem).
Klaara juhatas meid kiirteelt maha ja mingitele eriti kitsastele kõrvalteedele. Esimese hooga ei sanud arugi, et mis jama nüüd on, näitab veel 15 km lõpuni ja juba teed nii kitsad, et kaks autot kõrvuti ei mahu sõitma. Pärast raalisime muidugi välja, et Klaaral ei olnud käsk meid mitte kõige kiiremat teed pidi kämpasse tuua, vaid kõige otsemat. Ja nii ta mööda äärelinna kitsaid tänavaid meid sõidutaski. Aga tore oli ka äärelinna näha, nii et tänud Klaarale. Mingi hetke pärast tõi meid uuesti suurele teele ja mingi hetke pärast juba kämpasse.
Et täna midagi plaanis polnud, võtsime kämpa registratuurist Stockholmi materjale ja uurisime homse päeva võimalikku päevakava.
Kui Oslos kurtsime, et muuseumid on kallid ja 2 päeva Oslo pass maksis 55 eurot, aga et keskmine hinnatase ongi kõrge, siis suhteliselt olid muuseumihinnad päris vastuvõetavad. Stockholmis on selles osas olukord ikka päris hull. 2 päeva Stockholmi pass maksab 75 eurot. Ka üksikute muuseumide piletid olid Oslos 6-8 eurot, mis võrreldes Stockholmi 8-17 euroste hindadega suhtelist ikka tugevalt soodsamad. Nii et väga suure tõenäosusega käime läbi 2-3 olulisemat kohta ja sõidame ratastega lihtsalt niisama ringi ja vaatame linna. Aga eks sellest, mida vaatasime, juba homme.
Et kell oli veel noor, võtsime rattad ja tegime väikse rattasõidu ümbruskonnas. Et aga midagi erilist ümbruskonnas ei olnud, siis piirdus rattasõit 2 kilomeetriga. Ainuke, mille leidsime, oli järv ja rand järve kaldal, otse kämpa kõrval. Nii et täiesti võimalik, et ilusa päevaga saame ühe päeva järve ääres päikest võtta.
Päeva kokku võttes polegi midagi rohkemat kirjutada, kui et jõudsime Stockholmi.
Pildid:
1. Kämpas, Norra 10 meetriste vahele pakituna
2. Õhtusöögi ootel
3. Väike jalgrattamatk järve äärde
No comments:
Post a Comment