21. Päev (29.07.)
Kapellskär – Paldiski - Muhu
Kokku läbisõit 135 km
Kokku läbisõit 135 km
EESTISSE JÕUDMISE PÄEV
Täna siis see päev, mil reis saab ametlikult lõpu. Veel viimane
laevasõit ja viimased kilomeetrid Eestimaa pinnal ning sellesuvisele reisile
saab joone alla tõmmata.
Kogu reisi emotsioonidest ja sellest, mis enim- ja mis vähim meeldisid eraldi sissekandena mõni päev peale reisi lõppu, kui koduse eluga juba harjunud, aga reisimuljed veel korralikult silme ees ja kõik läbi seeditud.
Reisile kohaselt ka täna hommikuks kell 8:20 helisema, et igaks juhuks mitte laeva sisse magada. Aga kellast muidugi oli täpselt nii palju kasu, et juba ärkvel olles said teada, et kell on 8:20.
Poole kuuest tuli esimene laev sadamasse ja et mahasõitvad autod sõitsid meist mõnekümne meetri kauguselt mööda ja et nii mõnegi auto summuti polnud kõige paremas korras ja nii mõnigi rekka tekitas kerge maavärina, siis esimene äratus oli pool kuus. Siis jäi korra veel vaikseks, nii et isegi uni tuli peale, aga tund aega hiljem oli järgmine laev sadamas ja uued autod akna all. Mis sa enam magad, kui mitu korda üles aetud. Nii et sai poolunes olles pingsalt kella oodatud. Kellaga koos ronisin üles ja piletite järgi. Kassas ütlen ilusasti oma bronni numbrit, aga meie bronni pole. Otsiti bronni numbri järgi, otsiti nime järgi ja otsiti auto numbri järgi, aga mida pole, seda pole. Natuke imelik juba hakkas. Aga kassapoiss oli lahke ja kannatlik ja jätkas otsimist. Mingi hetke pärast ta leidiski meid, aga mitte tänase päeva pealt, vaid homse. Ehk et meie tegelik väljasõidu kuupäev Kapellskärist oli 30.07 ja mitte 29.07. Tore uudis.
Aga loomulikult sai ilma probleemideta meid tänase päeva peale tõsta, nii et lisa 24 tundi meile Rootsimaal ei võimaldatud. Piletid käes, tegime kerge kohvi ja sõime paar pirukat ära ning oligi aeg sadamasse sisse sõita ja oma koht järjekorras sisse võtta. Laev saabus õigeaegselt, laadis end tühjaks ja uus laadung autosid peale. Kui 3 nädalat tagsi siia sõites oli laev praktiliselt 100% rekkaid täis ja ka täna hommikul Paldiskist tulles oli laev täis, siis meiega koos tulid peale mõned matkabussid, mõned väikebussid sportlastega, mõned sõiduautod ja äkki mingi 5-10 rekkat ja kõik. Ei tea, kas pühapäeva puhul vähe rekkaid või milles asi, aga täna on küll väikseid autosid rohkem kui suuri. Ja muidugi üks tsiklimeeste jõuk, mille ennist unustasin. Kümmekond eriti plärisevat ja podisevat ratast koos habemes ja nahkades meestega.
Et päevane sõit, hõivasime päiksetekil kaks lamamistooli ja päikest võtma. Vahepeal tuli ka söömas käia ja siis pilve tagant pool päeva päikest oodata, aga et kajut oli külmem kui talvise ilmaga õues olla, siis kajutisse ka polnud mõtet minna ning istusime oma lamamistoolides ja ootasime päikest. Mare heegeldas oma paela, mis teisel päeval pooleli jäi, mina sain eilse ja osaliselt tänase päeva tekstid valmis kirjutada ning nii see laevasõit möödus. Marel tuli vahepeal tukk peale ja et kajutisse minna ei viitsinud, keris end tekki sisse ja jäi laevalael magama. Seda küll hetkeks ja mingi aja pärast ajas end lamamistoolilt püsti ja läks kajutisse poolelijäänud und täis magama. Ise pingutasin ikka mingi tund aega päikese käes ja kiiresti dušši alla. Natuke ristsõnade lahendamist ning oligi kell juba kaheksa õhtul ja valjuhääldi kutsus õhtusöögile. Venitasime söömisega praktiliselt tund aega, siis veel natuke molutamist ja peale kella kümmet sõitis laev Paldiski sadamasse sisse. Rõõmustasime veel, et saab kiiresti maha ja jõuab veel kaheteistkümnese praami peale. Aga nii ilusasti üks reis lõppeda ei saa. Alustuseks oli mingi jama vist aparelli lahti saamisega. Seisime sadamas vist ligi pool tundi ja kuulasime mingeid kolkse, mis oleks pidanud laeva luugi avamist tähendama. Aga luugid ei avanenud ja istusime aga rahulikult ooterežiimis. Mingil hetkel hakkasid tsiklimehed järsku kiiremaid liigutusi tegema ja oma rattaid ringi pöörama. Ja hetke pärast nad laeva teises otsas(sabas) olidki ja hetke pärast ka laevast väljas. Autodega nii lihtsalt ei läinud. Vist oli mingi paigutamise jama, et kõik olid tagant sisse sõitnud ja terve laeva laiuses kõik ühte pidi. Ja et laevast saab maha ainult tagant, oleks tulnud tagurdama hakata. Õnneks oli laevas vähe autosid ja piisas kui mõned tagurpidi välja sõitsid, et kogu see umbsõlm hargnema hakkaks. Aga aega oli kulunud laeva sadamasse jõudmisest kuni välja saamiseni ligi 45 min. Lõpuks siis laevast väljas ja nina kodu poole ning sadakond meetrit sõidetud, kui uus takistus. Politsei otsustas meid kontrolliks kinni pidada. Mingi rasket eesti keelt rääkiv politseinik seletas mingist Schengeni viisaruumist ja illegaalsetest immigrantidest, võttis meie dokumendid ja kadus oma autosse. Ootaja aeg tundub pikk, aga minu arust oma 10 minutit istus ta autos ja suhtles oma arvutiga ning telefoniga. Lõpuks ta siiski naases ja tagastas meie dokumendid ja lubas meid edasi. Küsimusel, et millest selline põhjalik isikukontroll, rääkis ta uuesti oma illegaalide juttu ja et tema ka ei tea, miks kästi kontrollida. Ühe sõnaga, aru ei saanud midagi ja et kell oli juba südaöö ligidal, ei viitsinud selle võimuesindajaga pikemalt diskuteerida (otsisin ootamise ajal juba paberi ja pastaka välja, et mehe nimi üles kirjutada ja pärast politseist ametlikult sellise ebahariliku isikukontrolli põhjuseid uurida) ja sõitsime lihtsalt sadama territooriumilt välja. Enne Ristit pööras ilma ka veel täiega ära ja saime natuke vihma, äikest ja tugevamat tormituult (samal õhtul oli tuul Kuressaares kuuel majal katused ära viinud) ning natuke peale ühte öösel olime Virtsus.
Kahese praamiga üle ja juba enne kolme saime Muhus teki peale tõmmata.
Kui tänane päev kokku võtta, siis polegi midagi kokku võtta. Rekkameeste laev on ideaalne öiseks sõiduks. Tuled hilisõhtul peale, sööd kõhu täis magama. Hommikul ärkad, sööd ja kohe laevast välja. Väga mugav. Päevane sõit seevastu on igav. 10 tundi laevas, kus teha ei ole absoluutselt mitte midagi, on natuke väsitav. Ja ka kõik ajakirjad, mis enne reisi said ostetud, jäid autosse, nii et lugeda polnud ka mitte midagi. Ainult üks ristsõna, mida vahelduva eduga sai sirvitud. Hea, et ilm oli ilus, sai mõned tunnid vähemalt laevalael päikes võttes mööda saata. Külma või vihmaga oleks istunud kajutis ja lage vaadanud.
Sellega võib siis sellesuvisele reisiblogile joone alla tõmmata.
Mõne päeva pärast mingi kokkuvõtte ja natuke ka faktilisi andmeid, et palju läbisõit oli, palju kütusekulu jne.
Kogu reisi emotsioonidest ja sellest, mis enim- ja mis vähim meeldisid eraldi sissekandena mõni päev peale reisi lõppu, kui koduse eluga juba harjunud, aga reisimuljed veel korralikult silme ees ja kõik läbi seeditud.
Reisile kohaselt ka täna hommikuks kell 8:20 helisema, et igaks juhuks mitte laeva sisse magada. Aga kellast muidugi oli täpselt nii palju kasu, et juba ärkvel olles said teada, et kell on 8:20.
Poole kuuest tuli esimene laev sadamasse ja et mahasõitvad autod sõitsid meist mõnekümne meetri kauguselt mööda ja et nii mõnegi auto summuti polnud kõige paremas korras ja nii mõnigi rekka tekitas kerge maavärina, siis esimene äratus oli pool kuus. Siis jäi korra veel vaikseks, nii et isegi uni tuli peale, aga tund aega hiljem oli järgmine laev sadamas ja uued autod akna all. Mis sa enam magad, kui mitu korda üles aetud. Nii et sai poolunes olles pingsalt kella oodatud. Kellaga koos ronisin üles ja piletite järgi. Kassas ütlen ilusasti oma bronni numbrit, aga meie bronni pole. Otsiti bronni numbri järgi, otsiti nime järgi ja otsiti auto numbri järgi, aga mida pole, seda pole. Natuke imelik juba hakkas. Aga kassapoiss oli lahke ja kannatlik ja jätkas otsimist. Mingi hetke pärast ta leidiski meid, aga mitte tänase päeva pealt, vaid homse. Ehk et meie tegelik väljasõidu kuupäev Kapellskärist oli 30.07 ja mitte 29.07. Tore uudis.
Aga loomulikult sai ilma probleemideta meid tänase päeva peale tõsta, nii et lisa 24 tundi meile Rootsimaal ei võimaldatud. Piletid käes, tegime kerge kohvi ja sõime paar pirukat ära ning oligi aeg sadamasse sisse sõita ja oma koht järjekorras sisse võtta. Laev saabus õigeaegselt, laadis end tühjaks ja uus laadung autosid peale. Kui 3 nädalat tagsi siia sõites oli laev praktiliselt 100% rekkaid täis ja ka täna hommikul Paldiskist tulles oli laev täis, siis meiega koos tulid peale mõned matkabussid, mõned väikebussid sportlastega, mõned sõiduautod ja äkki mingi 5-10 rekkat ja kõik. Ei tea, kas pühapäeva puhul vähe rekkaid või milles asi, aga täna on küll väikseid autosid rohkem kui suuri. Ja muidugi üks tsiklimeeste jõuk, mille ennist unustasin. Kümmekond eriti plärisevat ja podisevat ratast koos habemes ja nahkades meestega.
Et päevane sõit, hõivasime päiksetekil kaks lamamistooli ja päikest võtma. Vahepeal tuli ka söömas käia ja siis pilve tagant pool päeva päikest oodata, aga et kajut oli külmem kui talvise ilmaga õues olla, siis kajutisse ka polnud mõtet minna ning istusime oma lamamistoolides ja ootasime päikest. Mare heegeldas oma paela, mis teisel päeval pooleli jäi, mina sain eilse ja osaliselt tänase päeva tekstid valmis kirjutada ning nii see laevasõit möödus. Marel tuli vahepeal tukk peale ja et kajutisse minna ei viitsinud, keris end tekki sisse ja jäi laevalael magama. Seda küll hetkeks ja mingi aja pärast ajas end lamamistoolilt püsti ja läks kajutisse poolelijäänud und täis magama. Ise pingutasin ikka mingi tund aega päikese käes ja kiiresti dušši alla. Natuke ristsõnade lahendamist ning oligi kell juba kaheksa õhtul ja valjuhääldi kutsus õhtusöögile. Venitasime söömisega praktiliselt tund aega, siis veel natuke molutamist ja peale kella kümmet sõitis laev Paldiski sadamasse sisse. Rõõmustasime veel, et saab kiiresti maha ja jõuab veel kaheteistkümnese praami peale. Aga nii ilusasti üks reis lõppeda ei saa. Alustuseks oli mingi jama vist aparelli lahti saamisega. Seisime sadamas vist ligi pool tundi ja kuulasime mingeid kolkse, mis oleks pidanud laeva luugi avamist tähendama. Aga luugid ei avanenud ja istusime aga rahulikult ooterežiimis. Mingil hetkel hakkasid tsiklimehed järsku kiiremaid liigutusi tegema ja oma rattaid ringi pöörama. Ja hetke pärast nad laeva teises otsas(sabas) olidki ja hetke pärast ka laevast väljas. Autodega nii lihtsalt ei läinud. Vist oli mingi paigutamise jama, et kõik olid tagant sisse sõitnud ja terve laeva laiuses kõik ühte pidi. Ja et laevast saab maha ainult tagant, oleks tulnud tagurdama hakata. Õnneks oli laevas vähe autosid ja piisas kui mõned tagurpidi välja sõitsid, et kogu see umbsõlm hargnema hakkaks. Aga aega oli kulunud laeva sadamasse jõudmisest kuni välja saamiseni ligi 45 min. Lõpuks siis laevast väljas ja nina kodu poole ning sadakond meetrit sõidetud, kui uus takistus. Politsei otsustas meid kontrolliks kinni pidada. Mingi rasket eesti keelt rääkiv politseinik seletas mingist Schengeni viisaruumist ja illegaalsetest immigrantidest, võttis meie dokumendid ja kadus oma autosse. Ootaja aeg tundub pikk, aga minu arust oma 10 minutit istus ta autos ja suhtles oma arvutiga ning telefoniga. Lõpuks ta siiski naases ja tagastas meie dokumendid ja lubas meid edasi. Küsimusel, et millest selline põhjalik isikukontroll, rääkis ta uuesti oma illegaalide juttu ja et tema ka ei tea, miks kästi kontrollida. Ühe sõnaga, aru ei saanud midagi ja et kell oli juba südaöö ligidal, ei viitsinud selle võimuesindajaga pikemalt diskuteerida (otsisin ootamise ajal juba paberi ja pastaka välja, et mehe nimi üles kirjutada ja pärast politseist ametlikult sellise ebahariliku isikukontrolli põhjuseid uurida) ja sõitsime lihtsalt sadama territooriumilt välja. Enne Ristit pööras ilma ka veel täiega ära ja saime natuke vihma, äikest ja tugevamat tormituult (samal õhtul oli tuul Kuressaares kuuel majal katused ära viinud) ning natuke peale ühte öösel olime Virtsus.
Kahese praamiga üle ja juba enne kolme saime Muhus teki peale tõmmata.
Kui tänane päev kokku võtta, siis polegi midagi kokku võtta. Rekkameeste laev on ideaalne öiseks sõiduks. Tuled hilisõhtul peale, sööd kõhu täis magama. Hommikul ärkad, sööd ja kohe laevast välja. Väga mugav. Päevane sõit seevastu on igav. 10 tundi laevas, kus teha ei ole absoluutselt mitte midagi, on natuke väsitav. Ja ka kõik ajakirjad, mis enne reisi said ostetud, jäid autosse, nii et lugeda polnud ka mitte midagi. Ainult üks ristsõna, mida vahelduva eduga sai sirvitud. Hea, et ilm oli ilus, sai mõned tunnid vähemalt laevalael päikes võttes mööda saata. Külma või vihmaga oleks istunud kajutis ja lage vaadanud.
Sellega võib siis sellesuvisele reisiblogile joone alla tõmmata.
Mõne päeva pärast mingi kokkuvõtte ja natuke ka faktilisi andmeid, et palju läbisõit oli, palju kütusekulu jne.
No comments:
Post a Comment