2. päev

2.    Päev (10.07)

Kapellskär - Uppsala
Kokku läbisõit 130 km

UPPSALA PÄEV

Kapellskäri sadamasse jõudsime hommikul enne kümmet. Mingi pool tundi võttis laevast väljumine aega ja saime suuna võtta Uppsala poole. Mingil põhjusel arvas Klaara (endiselt meie gps), et peaksime sõitma mööda kõrvalteid ja ega seda talle pahaks ei pannudki. Nägime Pipi hobust (palju hobuseid karjamaal), Bullerby laste majasid (rootsi värvi majad valgete piirdelaudadega) ja muud Rootsile omast. Vahepeal saime padukat ja siis paistis jälle päike, nii et ilma seinast seina.
Kuna sõita polnud palju, siis lõuna paiku olime Uppsalas ja oma kämpa leidsime ka ilma suurema vaevata üles. Ilus pisike  kämpa paari km kaugusel kesklinnast.
Maja paika ja nagu plaanitud, ratastega linna.
Uppsala on Rootsi suuruselt neljas linn, rahvaarvuga 200 000, aga tundus kuidagi väike. Ei laiu kiirteid linnas, ei närvilist liiklust,ega  rahva sebimist. Pigem jättis sellise rahuliku väikelinna mulje. Arvestades, et tegu siiski Rootsi peamise ülikoolilinnaga, võib olla sama sündroom, mis meie Tartuga, et suveks elu soikub ja elu hakkab taas kihama koolide algusega.
Natuke üllatas ka Uppsala südalinna ilme. Arvestades, et Uppsala on ajaloos Rootsi kunni elupaik olnud, oli ootus võimsast vanalinnast, parkidest ja purskkaevudest. Kõike seda oli, aga suhteliselt vähemal määral kui arvasime. Kuningaloss on suur, aga restaureeritud kuidagi tänapäevaseks. Lossi aiad olid uhked ainult teadetahvlitel, tegelikkuses poolenisti võsas. Nii et kuningaloss ja selle ümbrus erilist muljet ei avaldanud. Küll oli aga võimas Uppsala katedraal. Suur, võimas, ilus, uhked vitraažid – kõik need sõnad iseloomustavad seda hoonet hästi.
Hästi on säilinud ka Ülikooli peahoone ja kindlasti oleks mõnele  huvitav olnud ülikooli botaanikaaed, mis oli tõeliselt suur ja otsast otsani erinevaid taimi täis. Loomulikult ei puudunud ka troopikamaja. Ja kõik see oli tasuta.
Mis Uppsalas hästi meeldiv on, on jalgratta- ja jalgratturi sõbralikkus. Ise jätsime auto kämpasse ja läksime linna vaatama ratastel. Rattateed igal pool, autod arvestavad ratturitega ja ka jalakäijad ei unusta end rattateedele. Isegi Mare arvas, et temale meeldib rattaga sõita, hoolimata sellest, et tagasiteel kämpasse eksisime ühe pöördega ja kuna sattusime teisele poole jõge, tegime paari- kolme kildise ringi, et tagasi kämpasse jõuda. Ning kohe kui kämpasse jõudsime ja maja uksest sisse saime, avanesid taevakraanid ja päris korralik vihm tuli alla.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli päris tore päev, hoolimata sellest, et ootused olid natuke suuremad.

PILDID:

1. Lossi aed

2. Loss

3. Lossi aias

4. Uppsala katedraal