9. Päev (17.07)
Hjelle - Vassenden
Kokku läbisõit 135 km
Kokku läbisõit 135 km
RINGISÕIDU PÄEV
Tänase päeva hommik möödus viimaste päevade sissekannete
kirjutamiseks. Kuna päevad on olnud nii sisustihedad, siis blogi jaoks pole
aega olnud. Juba eile õhtul sai mõeldud,
et täna pole kiiret kuhugi ja et hommikul mõtleme, kuhu sõidame ja kas üldse täna kuhugi liigume.
Etteruttavalt nii palju, et suurt ei puudunud, et päevasõit olekski piirdunud
30 km-ga ja uus öömaja koht oleks ainult natuke edasi möödunud öisest. Aga
järjekorras.
Hommikul sadas vihma ja päris mõnus oli voodis vedeleda ning blogisse kirjutada. Et mitme päeva sissekanded tegemata ja et möödunud päevad olid vapustavad olnud, ei saanud päevi paari reaga kokku võtta ja tuli nats pikemalt kirjutada. Et hommikuks taas pannkoogid, oli täiega puhkepäeva tunne ja vähemalt hommikul oli küll tunne, et täna siit ära ei liigu. Blogiga sain ühele poole kuskil poole kahe ja kahe vahel ja et ilm hakkas ka kuivemaks muutuma, siis siiski otsustasime, et liigume vaikselt edasi. Kolmeks olime siis nii kaugel, et mootor käima ja liikuma. 20 km kaugusel oli esimene suurem koht Styrn ja Styrnist välja sõites infotahvlil kiri, teelõik Loeni ja mingi teise kohal kinni. Kuna suundusime just Loeni poole, siis tõmbasime teeserva, et asja kaardil uurida. Et teise koha nime kaardilt ei leidnud, oli pilt selge, et ju Loenist mingi väike tee kinni pandud ja et meie trass, mida mööda piisavalt suur liiklus käib, ometi kinni olla ei saa. Autole uuesti hääled sisse ja edasi. Saime ilusasti Loenist läbi, kui 4 rekkat tee ääres ja tõkkepuu tee peal risti ees. Läksin siis kohalikult teemehelt uurima, et mille asi. Ja tõsi see oli, tee varingu tõttu suletud ja hetkel mingit infot ei ole, millal täpselt tee uuesti avatakse. Kõige varem homme hommikul, aga ega seegi päris kindel ole. Soovitas ringi sõita. Ring mingi 60 km ja praamisõit veel lisaks. Esimese hooga jäime kõrvalolevasse parklaase äraootavale positsioonile. Et kell oli juba viie ligi, siis esimene mõte, et jääme samasse parklasse öömajale ja hommikul nats varem üles ning teele. Mare aga kruttis mõtet, et äkki öö jooksul ei suudetagi ära puhastada ja tuleb ikka ringi sõita ja kui täna ring ära teha, pole homme vaja sõita ja et kui kohalik teemees midagi ei tea, siis kidlasti ei saada puhtaks jne. Varsti oli ta näost näha, et mõte paigalejäämisest muutub järjest vastuvõetamatuks ja kui ta siis veel avastas, et ühele varingule võib järgneda ka teine, oli pilt selge – minu arvamus siin enam ei loe ja tuleb kohe hakata ringi sõitma. Egas midagi, ots ringi ja uuesti Strynni ning sealt ringiga edasi. Et üks tee oli kinni, siis praamijärjekord kindlasti pikem kui tavaliselt ja sadamas veetsimegi vist ligi tunni, enne kui fjordi teisele kaldale saime, et edasi Bergeni poole sõitta. Ainuke lohutus, et vastupidises suunas oli autode rivi poole pikem. Üks praam vedas ja seegi mitte kõige suurem. Mingi tunnikese sõitsime veel ja siis hakkasime juba öömajakohta vaatama. Ja ega pikalt vaadata vaja polnud, mingi mägijärve ääres oli suur parkla, kus ruumi piisavalt ja kuhu end laagrisse sättisime. Lisaks meile paigutasid hiljem end samasse parklasse üks Poola auto, üks Kreeka pisike muhk, üks Prantsuse auto ja veel üks Prantsuse matkabuss, nii et rahvusvaheline öömajaliste seltskond Norra mägiparklas. Õhtul ootasin veel pimedat, et mõned öised pildid järve äärsetest küladest peale saada, aga enne väsisin mina ära, kui ilm pimedaks läks.
Nii et tänast päeva eriti kokku võtta polegi. Pikk magamine, blogi kirjutamine, natuke sõitu, natuke ümbersõitu ja öömaja leidmine väga ilus järve kaldal.
Seda järjepidevust peab siiski mainima, et nelja viimase päeva jooksul, mil kämpas olnud ei ole, on iga järgnev öömajakoht ilusam kui eelnev.
Pildid:
1. Pealelõunane start
2. Ühe mägijärve vaade
3. Õhtune öömaja parklas
Hommikul sadas vihma ja päris mõnus oli voodis vedeleda ning blogisse kirjutada. Et mitme päeva sissekanded tegemata ja et möödunud päevad olid vapustavad olnud, ei saanud päevi paari reaga kokku võtta ja tuli nats pikemalt kirjutada. Et hommikuks taas pannkoogid, oli täiega puhkepäeva tunne ja vähemalt hommikul oli küll tunne, et täna siit ära ei liigu. Blogiga sain ühele poole kuskil poole kahe ja kahe vahel ja et ilm hakkas ka kuivemaks muutuma, siis siiski otsustasime, et liigume vaikselt edasi. Kolmeks olime siis nii kaugel, et mootor käima ja liikuma. 20 km kaugusel oli esimene suurem koht Styrn ja Styrnist välja sõites infotahvlil kiri, teelõik Loeni ja mingi teise kohal kinni. Kuna suundusime just Loeni poole, siis tõmbasime teeserva, et asja kaardil uurida. Et teise koha nime kaardilt ei leidnud, oli pilt selge, et ju Loenist mingi väike tee kinni pandud ja et meie trass, mida mööda piisavalt suur liiklus käib, ometi kinni olla ei saa. Autole uuesti hääled sisse ja edasi. Saime ilusasti Loenist läbi, kui 4 rekkat tee ääres ja tõkkepuu tee peal risti ees. Läksin siis kohalikult teemehelt uurima, et mille asi. Ja tõsi see oli, tee varingu tõttu suletud ja hetkel mingit infot ei ole, millal täpselt tee uuesti avatakse. Kõige varem homme hommikul, aga ega seegi päris kindel ole. Soovitas ringi sõita. Ring mingi 60 km ja praamisõit veel lisaks. Esimese hooga jäime kõrvalolevasse parklaase äraootavale positsioonile. Et kell oli juba viie ligi, siis esimene mõte, et jääme samasse parklasse öömajale ja hommikul nats varem üles ning teele. Mare aga kruttis mõtet, et äkki öö jooksul ei suudetagi ära puhastada ja tuleb ikka ringi sõita ja kui täna ring ära teha, pole homme vaja sõita ja et kui kohalik teemees midagi ei tea, siis kidlasti ei saada puhtaks jne. Varsti oli ta näost näha, et mõte paigalejäämisest muutub järjest vastuvõetamatuks ja kui ta siis veel avastas, et ühele varingule võib järgneda ka teine, oli pilt selge – minu arvamus siin enam ei loe ja tuleb kohe hakata ringi sõitma. Egas midagi, ots ringi ja uuesti Strynni ning sealt ringiga edasi. Et üks tee oli kinni, siis praamijärjekord kindlasti pikem kui tavaliselt ja sadamas veetsimegi vist ligi tunni, enne kui fjordi teisele kaldale saime, et edasi Bergeni poole sõitta. Ainuke lohutus, et vastupidises suunas oli autode rivi poole pikem. Üks praam vedas ja seegi mitte kõige suurem. Mingi tunnikese sõitsime veel ja siis hakkasime juba öömajakohta vaatama. Ja ega pikalt vaadata vaja polnud, mingi mägijärve ääres oli suur parkla, kus ruumi piisavalt ja kuhu end laagrisse sättisime. Lisaks meile paigutasid hiljem end samasse parklasse üks Poola auto, üks Kreeka pisike muhk, üks Prantsuse auto ja veel üks Prantsuse matkabuss, nii et rahvusvaheline öömajaliste seltskond Norra mägiparklas. Õhtul ootasin veel pimedat, et mõned öised pildid järve äärsetest küladest peale saada, aga enne väsisin mina ära, kui ilm pimedaks läks.
Nii et tänast päeva eriti kokku võtta polegi. Pikk magamine, blogi kirjutamine, natuke sõitu, natuke ümbersõitu ja öömaja leidmine väga ilus järve kaldal.
Seda järjepidevust peab siiski mainima, et nelja viimase päeva jooksul, mil kämpas olnud ei ole, on iga järgnev öömajakoht ilusam kui eelnev.
Pildid:
1. Pealelõunane start
2. Ühe mägijärve vaade
3. Õhtune öömaja parklas
No comments:
Post a Comment