4. päev

4.    Päev (12.07)

Östersund - Trondheim
Kokku läbisõit 290 km

NORRASSE JÕUDMISE PÄEV

Et eile sai magama jäädud juba kaheksa paiku, siis täna hommikul väga palju peale kaheksat enam voodis olla ei jõudnud. Aga uneaega tuli 12 tundi kindlalt täis, nii et üks hommik võib ka veidi varem tõusta. Pool üheksa olime voodist väljas ja veel tunni pärast ka kohvi joodud. Natuke veel ringutamist-aigutamist ja  kümne paiku tüürisime Östersundist välja. Enne sai veel täpselt järgi vaadatud, et Norra piirini 160 km, et jumala eest seda viga ei teeks, et tühja paagiga Norrasse sisse sõidaks. Ilm küll parem kui eile, aga tee suht sama igav kui seda möödunud päev näitas. Punakaspruunid hooned paremal ja vasakul, pisikesed külakesed tee peal, liiklus hõre ja inimesi näha pole. Esimene helgem hetk oli Are-sse sissesõit. Ikkagi Rootsi kuulsaim suusakuurort, mis isegi suve arvestades oli suhteliselt elav. Osa suusalifte töötasid ja matkavarustuses inimesi oli päris palju. Mis seal salata, endalgi tekkis tahtmine paksema tallaga saapad jalga venitada ja suusaliftiga üles mäkke sõita. Aga et ilm oli selline uduse ja vesise vahepealne ja et Marel olid kõige sobivamad jalatsid kummisäärikud, siis jäi see matk ainult ilusaks mõtteks. Peale Aret muutus vaatepilt endiseks, ehk et ei midagi huvitavat kuni Norra piirini. Umbes 40 km enne piiri hakkasin mõtlema, et järgmises bensukas tuleks paak täis võtta, siis äkki rahulik, et ei peaks piirikülas järjekorras seisma. Ok, sõidetud siis 10 km, ei ühtegi bensukat, vee 10 km ja ikka ei ühtegi bensukat ja ka järgmise 10 km jooksul mitte ühtegi. OK, pilt selge, kindlasti on enne piiri bensiinijaam, mis Norra autosid umbselt täis. Aga üllatus oli suur, kui enne piiri oli üks pisike bensiinijaam, mis teest kaugel eemal. Kuna tankida oli vaja, siis keerasin külla sisse. Üllatus oli aga suur, kui bensijaamas 95 bensiini polnudki. Ok, võtan siis 96-te, mis pasarkümmend ööri kalim, aga ka see oli otsa saanud. Küsisin siis, et kus lähim bensiinijaam asub. Sain vastuseks, et paar miili Norra poole. Tore, eks sõiame siis sinna. Aga õnnetuseks oli poole kildi pärast juba Norra piir. Ei jäänudki muud üle kui tagasi sinna külla sõita ja paak 98-t täis tankida. Tunduvalt kallim kui 95, aga siiski soodasm kui Norras.
See nagu tänase päeva suurim üllatus, et kahe riigi bensiinihinnad nii erinevad ja rootsi pool pole ühtegi tanklat, mis Norrakatele odavat bensiini pakuks ja selles ainukeses olemasoleva bensiinijaamas polnud ei 95 bensiini, ega ühtegi Norra autot. Koli või ise siia ja pane äri püsti.
Ennelõunal jõudsime siis Norrasse ja üllatus, selgelt oli aru saada, et oleme Norras. Ei mõtle siin kitsamat teed ja 60 ning 70 märke iga paarisaja meetri tagant, vaid loodust, mis muutus koheselt peale piiri. Järsku ilmusid puude tagant kivised mäed, lumi mäe tippudel ja ka taimestik muutus teiseks. Mis taimestikus muutus, ei oska öelda, aga visuaalselt oli pilt äkki teistsugune- Täielik maagias, riigipiiriga muutub kõik, alates liiklusest, lõpetades loodusega. Raske isegi kirjeldada seda äkilist üleminekut. Aga võrreldes Rootsiga oli kogu ümbrus järsku huvitavamaks muutunud. Mõnikümmend kilti enne trondheimi läks tee laiemaks ja teedele ilmusid tasulise tee märgid. Ühele ida eurooplasele kohaselt ei teinud nendest muidugi välja. Kuna tõenäosus, et enne trondheimi meid rajalt maha ei võeta, oli suur, andsime aga tuld. Teises tasulise tee punktis märkasin, et terve tee oli kaameraid täis ja et kirjad olid väljas, et automaatne kontroll. Selge, nagu kesk euroopa maades, kus ostad bensukast kleepsu ja kaamera loeb selle su auto akna pealt ära. Kuna sõita oli aga kümmekond kilti Trondheimini, siis ei hakanud väga pabistama ja oletusi tegema, et kuidas süsteem töötab, vaid andsime aga minna, et küll kämpas saab asja uurida, et kuidas ja kellele maksta.

Etteruttavalt võib öelda, et poole aasta jooksul ootan nüüd arvet kiirtee kasutamise eest. Põhimõtteliselt on variante kaks. Kas ostad mingi kleepsu ja kasutad seda, kuni ettemaksu on või sõidad rahulikult tolli punktidest läbi ja ootad arvet koju. Asi selles, et kaamerad pildistavad kõikide autode numbrid ja vastavalt saadavad arve auto omanikule. Kirjas on, et süsteem töötab ka välismaiste numbrimärkide korral, aga eks näe, milla ja mis summas ma arveid saama hakkan. Kusjuures sama süsteem toimub ka praamiliikluses, ehk et sõidad autoga otse praamile ja arve saadetakse hiljem auto omanikule koju. Eks paari päeva pärast saan selle järgi proovida. Kuna Trondheimist liigume Bergenisse mööda rannikut, siis praamisõite tuleb kokku mingi 5 või rohkemgi.

Oma pisikese kämpa leidsime Klaara abiga kiirelt üles ja ka koha saime parima. Ainult , nagu Norrale kohane, hinnad on krõbedad. Kui rootsis maksime kämpa eest 225 sekki öö, siis Norras 275 ja seda norra kroonis, mis rootsi omast 20% kallim.

Täna kuskile välja  rändama ei lähe. Võtame homme täis Trondheimi päeva. Hommikul autoga linna serva ja edasi ratastega linna. Arvestades kui hea oli rattaga Uppsalas liigelda, peaks siin olema olukord sarnane. Aga eks näe.

Pildid:

1. Esimene kilomeeter Norras

2. Tere Tulemast Norrasse

3. Tere Norra 2

4. Kämpa Trondheimis