Friday, July 15, 2011

3. päev (13.07)

Warssavi
Läbisõit 0 km

RATTASÕIDUPÄEV
Kui alguses kirjas, et läbisõit 0 km, siis päris õige see number ei ole. Auto ja maja elasid oma elu kämpas, meie läksime Warssavi tuurile ja seda ratastel. Kui Mare selle aasta rattakilometraas kokku on olnud 30 km ja ühe päevaga see kahekordistada , siis väike kartus küll oli, et kas rattasõit on ikka kõige parem idee, aga päev näitas, et juurde tuli 39,5 km ja Mare oli õhtuks veel peaaegu et elus ja olemas :) . Üks väike jonn kämpasse tagasisõites küll tuli kui mäest üles sõites õpetasin esimest käiku kasutama ja ratast mitte käe kõrval lükkama, aga õnneks läks see kiiresti üle.
Üldiselt on Poola kitsastel teedel rattaga sõitmine tõeline julgustükk ja ega neid enesetapjaid väga palju näha olnud, aga meie kämpast läks kesklinna uus ja korralik jalgrattatee, nii et linna saime ilma igasuguse riskita elule. Linnas tuli põhiliselt liigelda kõnniteel jalakäijate vahel (ikka oma turvalisuse huvides, et mõni rullnokast bemmimees või tagarattal liikuv tsiklimees ripsekat ei teeks). Vaheldumisi sõites ja ratast käekõrval lükates sai ka selle ülesandega hakkama. Ainukeseks tõsiseks komistuskiviks olid suured ristmikud, kust üle sai ainult tunnelite kaudu ja selle peale pole poolakad mõelnud, et ratas tuleb ka kuidagi tunnelisse saada ja sealt ka välja. Egas muud lahedust olnud kui et ratas kaenlasse ja treppist alla ning teisest otsast uuesti  üles. Õnneks seda ei pidanud mitemeid kordi tegema.
Nii palju rattasõidust ja liiklemisest Poola pealinnas.
Warssavi ise ei täitnud ootusi. Isegi teades, et ega Warssavis mingeid üli ja mega vaatamisväärsusi pole, jäi nähtu isegi sellele teadmisele alla. Ainuke, mida sai kesklinnas igal tänaval näha, olid erinevad kirikud, kabelid, katedraalid ja muud jumalakojad, lisaks kuningaloss, mis küll kenasti restaureeritud, siis veel vanalinna keskväljak, kus tuvisid saab sööta, mõned 2. Maailmasõja ausambad ja kõik. Ülejäänud oli tavaline nõuka ajal ülesehitatud suurlinn, täis maitsetuid kaubanduskeskusi, koledaid paljukordseid maju ja rahvas kõige selle vahel sõelumas.
Ja mis tegelikult kõige rohkem üllatas, oli vanalinna väiksus. Rattaga polnud vanalinnas suurt midagi teha. Paar vändaliigutust ja olidki vanalinnast läbi. Linna kaarti vaadates tundus vanalinn mitmeosaline, ehk, et vanalinnast on jäänud järele mingid osad, mis asuvad üksteisest teatud vahemaade taga. Aga meie neid eraldi tükke küll ei näinud. Olid küll mingid nats vanemad majad, aga päris vanu ja ilusaid ehitisi küll mujalt ei leidnud.
Et mitte väga kriitiline olla, siis mõned ilusad kohad ikka olid.
Presidendi palee. Suurim palee Warssavis, ehitatud 1645 aastal. Hästi kena ja hooldatud kompleks, aga mingi pisiasi peab kõik ära rikkuma. Kui tavaliselt on presidentide elukohtades auvahid uhkets (või lihtsalt ilusates) riietes, siis Poola presidendi lossi valvas täies relvastuses laigulises välivormis merejalaväelane. Kusjuures tegi seda täpselt nagu laskemoonaladu valvav tunnimees. Grr, vastik vaatepilt, mis kogu ilu rikub.
Teine meeldiv koht oli Püha Risti Basiilika. Barokkstiilis kirik,mida peetakse üheks olulisemaks Warssavi vaatamisväärsuseks. Koht kuhu maetud mitmed Poola kuningad ja piiskopid ning ka sellised mehed, nagu Frederik Shopin ja Nobeli preemia laureaat Wladyslaw Reymont
Add caption
Sõitsime mööda ka vist ühest jubedamast hoonest, mid näinud. Nimelt mingist pompöössest ehitisest, mida kutsutakse kultuuri- ja teaduse paleeks. Ehitatud nõuka ajal tõelise Stalini arhitektuuri shedöövrina. Hoone on miljon meetrit kõrge ja ümber maja jala käia ei jõua. Kunagi ehitatud propagandakeskusena, on hoone minetanud oma tähtsuse ja täna on seal vist kokku kogutud kõik linna klubid, teatrid ja kontserdisaalid.
Nii palju siis lühidalt Warssavist. Hiljem linna juhti lugedes ilmnes, et mitmed olulised kohad jäid vaatamata, nagu Püha Michaili katedraal, mis küll kaugele üle linna näha, aga kuidagi ei jõudnud sinna, siis veel parlamendihoone ja veel mõned paleed, aga eks see jääb järgmiseks korraks avastamiseks. Kuigi usun, et niipea seda ei ette ei võta.
Kämpasse tagasi jõudes ilmnes, et päeva jooksul oli juurde tulnud suurel hulgal soomlasi, lisaks mõned norrakad ja õhtupimeduses saabusid veel ühed eestlased, kes kell 10 ajal hakkasid alles oma telki üles panema. Ja järjekordselt saime juurde veendumust, et telgiga enam reisima ei lähe

PILDID:
1. Mare rattasõidunäide Warssavis
2. Shopini pink
3. Sõbrad vanalinnas
4. Lossiväljak

No comments:

Post a Comment