6 päev (16.07)

 Balaton
Läbisõit 0 km

KÄMPINGUPÄEV
Plaanid on selleks, et neid muuta ja nii ka tegime. Ühisel otsusel tõstsime Budapesti sõidu homsele päevale. Lihtsalt ei viitsinud sõitma hakata ja kõik. Olime veendunud, et pühapäeval on suurlinna avastamine lihtsam. Kohalikud on kõik linnast välja sõitnud, liiklus on hõredam, parkimiskohta südalinnas kergem leida ja sada muud põhjust.
Nii et tänane päev jääb siis lihtsalt puhkamise- ja päiksevõtupäevaks. Kämpingute, eriti suurte, omapäraks on see, et päev algab laste ärkamisega. Nii et pole ime, et ka meie päev algab Balatoni ääres enne üheksat. Aga seda pikem päev ja rohkem aega puhkamiseks
Kuna sisuliselt terve päev on sõna otses mõtets vedelemine liival, siis mõne sõnaga kämpingust, kus oleme.
Nimeks sel kämping Füred ja asub Balatonfüredi nimelises külas Balatoni järve ääres.
Kämping on suurim kohalik ja usun, et üks suuremaid kogu Euroopas. Asub kämping 21 hektaril ja kokku on kaardi järgi kohti umbes tuhandele telgile ja karavanile, kusjuures suurimad kohad on 100 m2 suurused. Arvestades, et mõni karavanikäru on julgelt üle 10 meetri pikk ja kui reisivad mitu sellist, on 100 m2 plats hädavajalik.
Lisaks on kämpas renditelgid, erineva suurusega kämpingumajad (35-60m2) ning rannahotell. Nii et puhata saabsiin  korraga väikelinnajagu inimesi.
Kämpingul on oma liivarand, vesiliumäed, spordiväljakud tennise- ja pallimängudeks, lisaks veesuusa- purjekate- , surfilaudade- ja vesijalgrataste laenutus. Need viimased siiski tasu eest. Kämpa territooriumil on veel kunstjääga uisuväljak, mitu poodi, erinevaid baare ja restorane 5-6 tükki, suveniiriputkad, lastele sise- ja välisbasseinid jms.
Ühe sõnaga, kämping meenutab pigem linna koos oma infrastruktuuriga kui et laagriplatsi.
ja muidugi rahvast on kämping täis. Mitte just et vabu kohti ei oleks, aga laupäeval-pühapäeval oli 2/3 platsidest kindlasti hõivatud.
Puhkajad võib tinglikult jaotada kolmeks:
1. Ungarlased, kes reeglina on siin telgiga, tulevad reede õhtul ja lahkuvad pühapäeva õhtul, ehk et need, kes tulevad nädalavahetust veetma. Selliseid võib olla umbes kolmandik kämpa rahvastikust
2. Karavanikärude ja –autodega Eurooplased, kes tulevad ja elavid siin ühest nädalast ühe kuuni. Sellel seltskonnal on kaasas kõik vajalik pikemaajalisemaks eluks ühe koha peal. Alates kohvimasinatest mikrolaineahjudeni ja lõpetades kodukino süsteemide ja mootorratastega. Selliseid tundub ka umbes kolmandik olevat
3. Ja siis meiesugused läbisõitjad, kes veedavad siin 2-4 päeva. Löövad oma lihtsa laagri üles, mõnulevad natuke ja sõidavad uusi kohti avastama. Ka sellist rahvast võib olla umbes kolmandiku jagu.
Tegelikult hakkas silma veel üks huvitav seltskond. Noored, kes siis tulid valdavalt mootorratastega või rahvast pungil väikeautodega, üürisid koha pealt telgi ja veetsid siin ainult ühe või kaks ööd.
Rahvuste paabel väga suur ei ole. Palju on kohalike, lisaks on hästi palju taanlasi ja hollandlasi, samuti austerlasi ja saklasi, viimaseid küll üllatavalt vähe. Vanast ajast on meeles, et just sakslased olid need, keda terve kämping täis oli. Ju siis saklased on midagi huvitavamat enda jaoks avastanud. Üllatavalt vähe on poolakaid, slovakke ja rumeenlasi, keda mõni üksik. Siiani ei ole näinud ühtegi põhjamaa autot. Huvitav, kuhu siis kõik need soomlaste ja rootslaste hordid rändavad, kes majadega läbi Pärnu sõidavad.
Kämpingu elu on meeldivalt rahulik. Ei mingeid lärmavaid seltskondi, öist pidutsemist ega muud sellist häirivat tegevust. Nii et igati mõnus. Kui midagi negatiivset otsida siis jah, ainukesena võiks välja tuua selle sama, mis alguses juba mainitud, et väiksed lapsed elavad oma elu ja mõni titt võib kõrvalolevas telgis südaöösel halba und näha ja oma häälepaelad tööle panna.
Nii palju siis meie tänasest kodust.
Õhtul sai kohalikule linnale veelkordselt tiir peale tehtud (tõe huvides küll vist ainult väiksele osale linanst) ja kohalike kokkade toiduvalmistamise kunsti nauditud. Võtsime kahe inimese grillivaliku, mis oli küll täiesti söödav, aga ei mingit maitseelamust. Kolm erinevat lihatükki tulelt läbi lastud, kõrvale friikad ja üks poolik tomat ning paar kurgiviilu. Aga maksis meeldivalt palju, vähemalt tunde järgi. Mis hindadesse puutub, siis tänavakohvikute praed algavad 1500-1700 forintist(6 eur) ja lõpevad 5000  forintiga(19 eur). Lisaks ostad juurde veel lisandid, nii umbes 500 forinti(2 eur) eest. Kohalik õlu ka 2-3 euri. 
Mina ei ole siiani harjunud suurte numbritega ja kui juba paarituhandene hinnasilt vastu vaatab, tekib mingi tõrge. Sama asi jotsi andmisega, olgugi, et 200 forintit on alla 1 euro, on nii suure summa jootraha jätmine imelik. Müstika, kui palju panevad suured numbrid vähem kulutama ja kui palju väiksed numbrid rohkem.  Ehk et 10 eurone praad näiteks on reisil täiesti normaalne, aga 3000 forintit prae eest on selgelt palju ja jääb minu poolt söömata. (10 eur = 2700 forintit)
Imelik.
Lisaks, iga päev tuleb midagi meelde, mis huvitavat on juhtunud ja milelst pole kirjutanud, nii et mingil ajal tuleb sissekanne, pealkirjaga: „ UNUSTATUD JA MEELDETULNUD HUVITAVAD JUHTUMISED“

PILDID:
1.Balatoni järve äärne
2. Õhtusöök välipuhvetis
3. Magustoit
4. Kämpa vaade
5. Kämpa vaade 2