8. päev (18.07)

 Balaton
Läbisõit 0 km

KÄMPINGUPÄEV
Tänane päev oli täiega logelemise päev. Kui lühidalt, siis ei käinud kusagil, ei teinud midagi ega näinud ka.
Plaan oli tänane päev tööle pühenduda, aga misda sa pühendud kui Sloveeniast ühtegi vajalikku dokumenti kätte ei saanud. Eks tuleb tööpäev edasi lükata ja kuna nädala teises pooleks peaks Musta mere äärde jõudma, siis tuleb seal üks päev ohverdada.
Kuna enne kämpasse sissesõitu oli meil väike kihlvedu õhus, et kas teisi eestlasi ka kämpas näeme ja mina pakkusin, et kindlasti rohkemat kui ühte seltskonda (Mare arvates näeme ühte), siis võtsin kätte ja käisin kämpa risti ja põiki läbi. Resultaat null, mitte ühtegi. Et me ainsad põhjamaalased pole, päästis üks rootslaste seltskond, aga kihlveo osas ei läinud need arvesse. Vahepeal kirjutasin blogi edasi (täna on eriti produktiivne päev olnud, vist kolme päeva tekst sisse tipitud ja nüüd peaks jälle järje peal olema) ja mingi hetk pealelõunal kui tualetist tagasi tulin, jäi pilk kahele mootorratale ja oh üllatust – mõlemal rattal Eesti numbrimärk. Olin käinud kämpa kaugemad nurgad läbi ja oma maa mehed kohe meie külje all.   Vooluga mingi jama ja akust oli vesi välja keenud ja aku täiesti tühi. Kuna meie majal akulaadija olemas, panin tsikli aku enda putkasse laadima, kuid mingi tunni aja pärast oli aku tuline ja laadija veel tulisem. Ju kuskil mingi lühis akus sees ikka on. Aga ratta peale tagasi pannes mingi vool ikka sees oli ja startergi tegi häält. Loodetavasti kutid mingi aku pärast reisi pooleli jätma ei pea ja Rumeenias kohtume jälle.
Kutid olid kuskil Poola kämpas või bensukas mingit Rumeenia eestlast näinud, kes siis musta pildi Rumeeniast, mustlastest ja varastamisest oli maalinud ja poisid niivõrd ära ehmatanud, et täna olid nad veel kahe vahel, et kas üldse edasi sõita. Suure hirmuga kammisime meie ka neti foorumid läbi, et mis siis ikka Rumeenia kohta räägitakse, aga ei midagi nii hullu, et sõit pooleli jätta. Loomulikult tuleb ettevaatlik olla ja teades mustlaste kombeid, tuleb seda Rumeenias topelt olla, aga vaevalt, et nad eluohtlikud on. Lihtsalt kõik väärtuslikud asjad kotiga kaasa kui välja minna ja autot mitte kõrvalisse kohta jätta. Kindlasti oleme homme ülimalt ettevaatlikud ja tõenäoliselt autot valveta parklasse ei jäta.
Nii et homme julgelt edasi.
Õhtul käisime kohalikus kaubanduskeskuses ostusid tegemas ja hiinakas kiirtoitu söömas. Parajasti poes olles hakkas mingi imelik heli pihta, täpselt nagu keegi kallaks pähkleid ühest kotist teise. Kuna olime pähklileti juures, siis esimese hooga seda arvasingi. Kuid tähelepanelikult kuulates tuli heli nagu nats kõrgemalt. Pilgu üles visates selgus ka krabina põhjus. Nimelt oli laes mingi plastist luuk ja väljas sadas padukat. Aga nii kiirelt kui vihm tuli, oli ta ka läinud ja tagasi kämpasse saime kuivalt. Ja kämpasse tagasi tulles nägime just meie ees ühte Eesti numbriga matkaautot sisse sõitmas. Nii et minu VÕIT, hurraa.
Ja veel, kohe meie kõrval seisab üks Dacia. Vaatad autot ja saad aru, et midagi valesti ja siis avastad, et Dacial on kaks numbrit suuremad kroomitud ja läikavad valuveljed, mis muudavad selle Rumeenia ime kuidagi ebaloomulikuks. Kui meelde tuleb, teen homme valges ühe pildi neist bling-bling velgedest.
Täna õhtul plaanis veel arbuus ära süüa, äkki saab midagi magusat ka ja tuttu. Homme läheb jälle tõsiseks andmiseks. Õnneks on kõik paagid vett täis veetud ja peldik tühjaks tehtud, nii et homme telk kokku pakkida, maja autole taha haakida ja adjöö Balaton, ees ootavad seiklused Rumeenias.

PILDID:
1. Blögikirjutaja
2 - 4 Veel pilte kämpingust