6. päev

6.    Päev (14.07)

 Trondheim - Molde
Kokku läbisõit 225 km

ESIMENE FJORDIDE PÄEV

Hommikul magasima une korralikult täis ja juba enne kümmet olime jalul (mõni tubli natuke varem veel). Et laupäev, siis ärkasin pannkoogilõhnade peale. Kohvi, pannkoogid ja kirsimoos, mida veel ilusa päeva alguseks vaja. Ja etteruttavalt võib öelda,et päev oli ilus. Läbisõitu vähe, aga seda rohkem vapustavaid vaatepilte ja maastiku muutusi. Kaljuseid mägesid ja rohelisi niite, sinise puhta veege fjorde ja pisikesi (mägi)külasid fjordide kallastel. Piltlikult öeldes tõi tee iga kurvi ja käänaku tagant nähtavale uue pildi, mis ilusam kui eelmine ja kunagi ei võinud kindel olla, kas järgmise kurvi tagant tuleb nähtavale lehmadega karjamaa, kaluritega mägijärv, mägedevaheline fjord lõhekasvatusega või lumise tipuga mägi. Siin oleks vaja Google´i  3D kaameraga autot, et kõike seda jäädvustada ja tehtud miljonitest piltidest veelkordselt tervikpilt kokku panna.  Need sadakond pilti, mis me kahe kaamaraga jõudsime teha  ja millest 2/3 kohe peale vaatamist prügikasti saadetakse, ei anna osaliseltki seda edasi, mide ise näed. JA see oli alles esimene päev  fjordides sõita. Edasi tulevad palju põnevamad kohad ja palju ilusamad vaated. Kust ma seda nii kindlalt ten, sellest veidi hiljem. Nüüd aga algusest.
Hommikul peale pannkooke laadisin paari päeva blogitekstid üles. Kuna linna ei läinud, tuli seda teha kämpas. Aga kohaliku kämpat ma ka 9 euroga blogiteksti üleslaadimise ja mõne kirja lugemise eest  rikkamaks tegema ei hakka. Elagu oma rikkuritest kaasmaalaste nöörimisest. Isegi kui odavam ei tule, kasutan Mindi netipulka ja maksan selle raha Elisale (äkki ikkagi Norra operaatorile, aga vähemalt mitte selle kämpa omanikule). Mare koristas toa ja läks veel dushi alla, kuna suure tõenäosusega ööbime täna fjordi kaldal parklas. Mina tühjendasin ja pesin samal ajal maja peldiku ning valmistasin maja ette järjekordeks päevasõiduks ning täpselt kell üks lasime äraõidu vilet ning lehvitasime kämpa tädile, kes meie 9-st eurost ilma jäi. Sihtkohaks Alesund ja teele, plaaniks sõita täpselt nii kaua kui tuju ja viitsimist on ning öömajale jääda seal, kuhu välja jõuame.  Teekond algas väikese eksimisega, milles süüdistan täiega Klaarat, kes meeltesegaduses  järsku suurelt teelt ära käskis pöörata, mida oma imestuseks ka tegime. Kuna elu on õpetanud gepsuga mitte vaidlema, siis nii ka tegime. 5 km möödudes hakkas Klaara aga järjekindlalt nõudma, et tagasi pööraks. No mida jama. Aga et mõned aastad tagasi Puerto Rico vihmametsas tegi ta sama trikki ja et sama tegi ka No Kia gps, oli vastus olemas, et paralleelsed mägiteed ajavad gepsu segadusse. Nii et andestasime Klaarale ja pöörasime otsa ringi. Aga selle asemel, et sama teed mööda algsesse kohta tagasi viia, tahtis Klaara, et me paar kolm kilti enne õiget kohta ära pööraksime ja mööda väikest kohalikku teed otse õige tee peale lõikaksime. Mare nägu vaadates oli näha, et tema läheb pigem jala edasi, aga mitte autos, mis mööda kitse rada otse mäest alla läheb. Sõitsime siis edasi, kuni paarisaja meetri pärast Klaara uuesti ära pöörata käskis. Et 100 m allpool oli õige tee näha ja et ka aimatav otsetee paistis suure teeni minevat, siis palusin Marel silmad kinni panna ja keerasin otse mäest alla. 1. Käik ja jalg kergelt piduril ja polnud hullu midagi. Ilusti veeresime vaikselt allapoole, läbi ühe talu hoovi,kus kappasid võidusõidu hobused ringi (hoov oli võidusõidu kaarikuid täis) ja läbi teise talu hoovi, kust täiskiirusel lendas jänes välja ja napilt enne autot pidama sai ja hoovi tagasi põgenes (vist oli metsjänes) ning õige tee peal tagasi olimegi.
Ilusad vaated algasid paarkümmend kilomeetrit peale Trondheimi. Osaliselt liikusime fjordide kaldaid mööda, siis sikk-sakk üles mäkke kuni taimestik muutus juba hõredaks, siis jälle mäest alla mööda jõe kallast ja ümber mägijärve ning edasi jälle fjordidesse mere tasapinnale. Ning taas kõik see otsast peale, vahest pikemalt fjordi kaldaid mööda, siis jälle pikemalt mägede vahel. Hetkeks ka ei tekkinud sellist tunnet, et seda maastikku olen juba näinud. Nagu juba alguses mainisin, iga kurvi tagant ilmus uus vaatepilt, ilusam ja uhkem kui teine. Vahepeal oli natuke uut teed, mis enam üle mägede ei läinud, vaid otse läbi. Kokku läbisime tänase päeva jooksul 5-6 tunnelit ja kokku tuli maa-aluseid kilomeetreid 9,6. Ehk et sama, mis Virtsust Kuivastusse. Aga eks neid tunneleid tuleb veel hulgi ja oluliselt pikemaid kui tänane pikim, 3,6 km.
Õnneks tänased teed väga kurvilised polnud, nii et ka Marel oli aega nautida ümbritsevat loodust ja mitte aidata mind roolimisel. Erinevalt sellest, mis on mägiteed Balkanil ja Rumeenias, kus uusi teid eriti ehitatud ei ole, on Norra suuremad mägiteed suhteliselt laugete kurvidega ja ja päris 180 kraadiseid kurve on vähe. Aga etteruttavalt nii palju, et plaanis homme või ülehomme ka üks natuke kurvilisem mägitee läbida ja üks mäetipp vallutada. Nii et tuletame ka tõelisi mägiteid meelde. Eks lähipäevadel siis kirjutan, et mis ja kuidas.
Poole tee peal nägime huvitavat vaatepilti, kus tuletõrje pritsiga mäekülgi pesti. Pesemisest muidugi asi kaugel, lihtsalt varisemisohtlikke kohti kontrollitakse veejoaga ja kui kivid lahti, tekitatakse sellega minivaringuid. Kõik turistide ohutuse nimel
Et liigume kõige otsemat teed, peab vahepeal ka praamiga sõitma. Kui plaani uskuda, siis Trondheimi ja Bergeni vahel otseteed liikudes peab 6 korda praami kasutama. Loomulikult saab ka ringi, aga milleks ilu rikkuda. Seda enam, et ringi minnes saab mitusada lisakilomeetrit läbida. Ehk et selle, mis praamiga säästad, maksad rohkem Statoilile. Lisaks näeb oluliselt vähem. Nii et ainult otse. Praamis suht sarnased meie Saaremaa praamidele,  natuke väiksemad ja vanemad. Ja muidugi kallimad. Kui Saaremaale saab auto ja karavani käruga 13 euro eest, siis siin nats lühema sõidu eest küsiti 25 eurot
Enne Moldet sõitsime üle 1,7 kilomeetrise silla, mille ületamise eest kasseeriti  ka 13 eurot, nii et ei ole lihtne kohalikel, kes iga päev seda teed sõitma peavad. Alguses arvasime, et tegu Alesundi sillaga, mida Saaremaa püsiühenduse ühe variandi näitena toodi, aga tegu vist ikka mingi teise sillaga. Eks peab ka seda hiljem eraldi uurima. Aga sild oli võimas.
Et praamisõidud ja muud peatumised olid paarisaja kilomeetri läbimise venitanud poole päevaseks sõiduks, hakkasima peale silla ületamist juba piiluma kahele poole, et kuhu saaks ennast ööseks parkida. Ainuke tingimus, et aknast oleks mägi või fjord paista. Sellise koha leidsimegi Moles, kust oleks pidanud teist korda praamile minema. Otsustasime kiirelt, et õhtul ei hakka üle sõitma ja otsime siin samas Moles mõne kena koha. Sellise ka leidsime, otse lennujaama lennuraja otsas. Aga vaevalt, et öösel mõni lennuk lendab, nii et koht igavesti hea. Aknast vaatad fjordi ja üle fjordi kõrguvad lumised mäetipud.
Ning nüüd olulisim tänase päeva jooksul. Et eile olime Trondheimi infopunktist paki vajalikke turistiraamatuid kaasa võtnud, siis juba praamisabas avastasin, et meie eest on suur töö ära tehtud ja kogu Lääne Norra ilusamad mäed, fjordid ja turimimarsruudi kirja pandud. Ja lähtuvalt tekkis ridamisi uusi ideid ja mõtteid, mis meie senise plaaniga kokku ei läinud. Alates jalgsimatkast Norra ilusaima mäe tippu ja lõpetades autosõiduga mööda Trollstigeni teed, mis läbib geraingerfjordi. Nii palju uusi ideid, et panin kohe järgmise paari päeva marsruudi paika. Mare püüab mägede vallutamise mõttega harjuda. Aga et tegu ikka UNESCO poolt maailma kultuuripärandi nimekirja kantud fjordide(Geraingerfjord) ja mägedega, siis tuleb neid lähemalt vaadata. Muidu on sama, mis lähed turistina Tallinna ja jätad vanalinna minemata ning selle asemel matkad Lasnamäel ringi.
Nii et, tutvunud erinevate allikatega, ei lähe me homme hommikul mitte Alesundi, vaid hoopis Andalsnesesse, kus teeme, sõltuvalt sellest palju jõuame, paari-kolme tunnise mägimatka ja siis edasi mööda 63-ndat maanteed üles mägedesse ja tagasi alla Geirangerisse. 50 km mägiteed, mis erinevate allikate alusel on kõikidele turistidele kohutuslik ning mis viib läbi Norra ilusaimate fjordide. Raamatute järgi pidavat see teekond olema midagi sõnulkirjeldamatut, mida pead ise nägema ja kogema. Eks me näe, kas raamatuskirjeldatu vastab tõele või on turistilõks. Mina olen igatahes ootusärevust täis. Mare natuke kahtlevam. Mitte, et ilu tahaks nautida, aga väike kartuseuss poeb sisse kui 180 kraadiseid pöörded tee peal on. Aga eks homme sellest täpsemast.

Ja lõpetuseks, kuna kirjuatan seda juba 15.07. päeva esimesel tunnil, siis Palju õnne sünnipäevaka Aulikale

 

Pildid:

1. Hommikune pannkoogi söömine

2. Norra loodus autoaknast

3. Alesundi (see fakt veel täpsustamisel) sild

4. Pilt autoaknast õhtuses ööbimiskohas

5. Õhtusöögi grillimine